EESTI VUTIMEESTE ESIMENE VÄLISTURNIIR: tallinlaste kaotus vallandas õigustuste laviini

Meelis Karmo, 11. jaanuar 2021

Tallinna jalgpallurid võtsid 1914. aasta suvel osa Riias peetud Venemaa II olümpiaadist. Eesti soost vutimeestele oli see ajaloo esimene turniir, konkurentideks olid Moskva ja Riia linnameeskond. Kuidas mäng läks ja miks see läks just nii, põhjustas juba tollal palju vaidlusi.

Olümpiaadil kohtus Tallinn esmalt Moskvaga. Mängu normaalaeg andis tulemuseks soliidse 2 : 2 viigi. Edasist (lisaaegu) kirjeldavad osapooled aga nii erinevalt, et sajand hiljemgi on keeruline sündmuste käiku objektiivselt taastada.

Postimees kirjutab kohtumise ülevaates 7. juulil: „Korraga määrati aga veel 30 minutit otsustavaks mänguks, mis ka tallinlaste kasuks oleks lõppenud, kui mitte 2 paremat mängijat lahkuma ei oleks pidanud. Nimelt tagandati žürii poolt ilma põhjuseta, tühisel ettekäändel üks tallinlaste parematest mängijatest võistlusest eemale ja keegi teine oli sunnitud jalga löönud krambi pärast lahkuma [...] Niisuguse loomuvastase jõudude vahekorra juures ei aidanud enam tallinlaste visa jõupingutus.“

Kodumaa teine suurem väljaanne ehk Päevaleht märgib 11. juulil: „Kui mängijad juba poole tunni eest mänguplatsilt lahkunud olid, ilmus korraga üks kohtunikkudest ja teatas, et otsustav mäng veel täna peab algama. Vahepeal olid Moskva mehed end jookidega karastada jõudnud. Mängust lahti ütelda ei tulnud meie meestel pähe, kuigi nad väsinud olid. Mõned, kes vahepeal juba korteritesse teel olid, kutsuti tagasi.“

Seevastu Venemaa olümpiaentsüklopeedia kirjeldab sündmusi hoopis teisiti: „Pärast lõpuvilet kätlesid rampväsinud moskvalased vastastega ja asutasid end väljakult lahkuma. Sel hetkel juhtus aga midagi täiesti ootamatut. Kohtunik kuulutas välja lisaaja 2x15 minutit. Kuna olümpiaadi jalgpalliturniiril puudus reglement, oli osalejatel reeglitest erinev arusaam. Moskvalased eeldasid, et kolm võistkonda reastatakse punktide alusel, aga kohtunikud ja tallinlased nõudsid lisaaega. Venelastel, kellele termin „lisaaeg“ oli tundmatu, tuli kohtuniku ja vastase tahtele alluda.“

Ajalooline kohtumine on kõne alla tulnud hiljemgi. Päevalehe 1934. aasta 6. augustil ilmunud artiklis „25 aastat Eesti jalgpalli“ meenutatakse märgilist matši järgmiselt: „...Võistlustel mindi kokku Moskvaga, kellega normaalaeg lõppes 2:2. Kuna teada oli, et mängud on punktidele, panid mehed riidesse ja kõrvetava kuumuse tõttu – 42 kraadi – jõid pööraselt palju kvassi. Siis lasti aga meestel uuesti jalgpallisaapad jalga tõmmata ja tuli mängida lisaaeg... Mitmed mehed said lisaajal palavuse ja rohke kvassijoomise tõttu krambid, nii et lõpuks mängiti ainult 8 mehega.“

Tallinna koosseis mänguks Moskvaga (vasakult): Jõepere, Lord, Saulep, Sälg, Raup, Rutopõld, A. Silber, Kuulmann, Luik, Ohaka, O. Silber. (Eesti spordi- ja olümpiamuuseum)

Petlik inimmälu on meie meeskonna veerandsajandiga kahandanud kaheksa meheni ning lagedale kraaminud troopilise kuumuse, mida pole mainitud üheski varasemas leheloos. Isegi kalja joomine, mis senistel väidetel olla moskvalasi karastanud, on hilisemates mälestustes avaldanud meie palluritele sootuks vastupidist mõju.

Kõik see ei muuda tõika, et kolmekümne lisaminutiga lagunes tallinlaste mäng täielikult. Moskva võitis kohtumise 5 : 2 (mõned Eesti väljaanded pakuvad küll lõppskooriks 4 : 2).

Mängujärgne Утро России 1914. aasta 8. juulil: „Kahe lisaaja vältel ilmnes kogu moskvalaste hiilgav mäng. Kuhu oli kadunud nende väsimus, nende nõrkus? Sellist mängu polnud moskvalased veel kunagi näidanud. Vastane ei pidanud pealetungile vastu. Esimesel veerandtunnil lõi Moskva vastase väravasse kaks palli ja teisel veel ühe.“

Päevaleht ei raiska lisaaja kirjeldusele liigset leheruumi, märkides vaid: „Vahva kaitsmise peale vaatamata lõid moskvalased Tallinnale lõpuks 2 golli.“

Kuna lõppskoor eestlastele rahuldust ei pakkunud, püüdsid sulemehed leida kõrvalisi nüansse, mis näitaks omasid paremas valguses. Nii lõpetab Postimees 7. juulil uudisnupu lausega: „Publikumi poolehoidmine kaldus nähtavasti tallinlaste, kui korrektiliste mängijate poole, moskvalaste hoolimata olek leidis põlgust.“

Ajakiri Вестник спорта и туризма (nr 8, 1914) pakub polaarselt vastupidist vaadet: „...Teine poolaeg algas erakordselt jõhkrate rünnakutega Reveli jalgpallurite poolt. Tekkis tunne, et see pole mäng vaid üleüldine lööming. Täiendavalt halvasid mängu tihedalt platsi ümbritsevad Reveli meeskonna poolehoidjad...“

Venemaa II olümpiaad ebaõnnestus Eesti jalgpallurite jaoks tervikuna. Moskvalt saadud kaotuse järel kohtuti kraadi võrra nõrgemaks hinnatud Riiaga. Tujutult mänginud tallinlased hävisid 0 : 5 ja lõpetasid turniiri viimasel kohal. Taas tuli asuda vabandusi nuputama.

Hetk Tallinna-Moskva mõõduvõtust Venemaa II olümpiaadil. (Eesti spordi- ja olümpiamuuseum)

Loomisel on Eesti jalgpalliajaloo andmebaas

Eesti varase jalgpalliajaloo põlistamiseks muutub 2021. aasta alguses avalikkusele kättesaadavaks andmebaas ewjalgpall.ee, kuhu on koondatud:

• ligi 500 jalgpalluri, treeneri ja spordifunktsionääri isikuandmed

• enam kui 8000 mängutulemust okupatsioonieelsest perioodist

• üle 1000 dateeritud ja legendeeritud jalgpallifoto muuseumi-, arhiivi- ja erakogudest

Andmebaasi koostajad kutsuvad omaaegsete jalgpallurite järeltulijaid üles endiga ühendust võtma ning jagama valdkonnaga seotud materjale. Nii ei lähe ajalugu kaotsi!

Sidebari juurde
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?