ÜHE MAJA LUGU | Vana aadlivilla mitu elu

Jaak Juske, 11. jaanuar 2021

Tartus Ülejõe linnaosas aadressil Narva maantee 23 asub Katariina maja nime kandev ajalooline aadlivilla, kus tänapäeval töötab Tartu linnamuuseum. Hoone nimi pärineb legendist, mille järgi olevat selles majas peatunud Vene keisrinna Katariina II, kuigi teadaolevalt ei vasta see tõele.

Aastail 1785–1790 ehitatud esindushoone kuulus algselt Ropka mõisa omanikule, leitnant (parun) Woldemar Conrad von Pistohlkorsile. Barokilt klassitsismile üleminekut esindava maja projekteeris ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter, kes oli ka Tartu raekoja projekti autor. Tähelepanuväärne on hoone Louis XVI stiilis saali sisekujundus. Algul seisis maja Emajõe haru ääres, mis eraldas omal ajal Ülejõe linnaosa kadunud Holmi saarest.

Hoone jäi Pistohlkorsi perekonna valdusse kuni 1809. aastani. 1886–1896 trükiti Katariina majas ajalehte Postimees, 1900. aastal aga Karl August Hermanni koostatud esimese eestikeelse entsüklopeedia esimene köide. 20. sajandi algul üüris maja teist korrust Hugo Treffneri gümnaasium.

Aastail 1941–1942 tegutses hoones Tartu tööstuskeskkooli puiduosakond. Katariina maja on ainus kunagise Henningi platsi äärne hoone, mis teise maailmasõja üle elas. Nõukogude ajal asus seal rajooni kultuurimaja, hiljem raamatukogu. 2001. aastal avas ajaloolises hoones pärast remonti uksed Tartu linnamuuseum.

Katariina maja on kahekorruseline, ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kelpkatusega kivihoone. Algne ruumiliigendus oli hoones amfilaadne, kuid maja kogu alumine korrus on ümber ehitatud. Algupärasest rikkalikust sisekujundusest on osalt säilinud küllusliku stukkdekooriga teise korruse saal.

„Kunstmarmorist seinatahvlite ovaalses raamistuses bareljeefid kujutavad stseene putodega, seintel on antiikseid trofeekimpe, tahvleid kroonivatel frontoonidel on vaasid, ripprätikud ja akantusemotiivid,“ kirjutab arhitektuuriloolane Niina Raid. „Supraportidel on portreemedaljone, laes embleeme ja vanikuid.“

Kauni hoone siseilustuste autor oli Praha stukimeister C. V. Kalopka. Ülakorrusel paiknevad valgetest kahhelkividest kolmeastmelised, figuraalse ja lilldekooriga ahjud. Allkorrusel on aga koobaltsiniste vaasidega valgetest kahhelahjudest säilinud vaid üks uuesti laotud ahjusein.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?