KUMMITUSLUGU: Taali mõisas kummitab hulluks läinud mõisapreili

Reeli Reinaus, 11. jaanuar 2021

Taali mõisahäärberi kummitus ilmuvat välja lausa kellavärgi täpsusega, iga noore kuu esimesel neljapäeval. Tegu olevat õnnetu armastuse tõttu hulluks läinud mõisapreiliga. „Neil ennemainituil öil ilmub ta siis tasahiljukesi kaminatuppa – üleni valges, tardunud pilgul ja nõrgalt leegitsev küünal käes. Seal nutab ta kaminaservale toetudes taga oma kallimat, kellega ta seal kord kihlus,“ kirjeldab rahvajutt.

Taali mõis on väike rüütlimõis Tori kihelkonnas. Varem korduvalt maha põlenud härrastemaja ehitati 1852. aastal viimaks paekivist, neogooti stiilis, eeskujuks sai võetud koguni Windsori loss Inglismaal. Sellisena on tookord püstitatud loss püsinud osaliselt tänapäevani. Osaliselt seetõttu, et 1934. aastal lammutas Kaitseliit, kellele mõis kuulus, mõisahoonest kaks kolmandikku maha ning müüs kivid Tallinna ehitusmaterjaliks. Kahekorruselisest mõisahoonest jäid järele vaid parempoolne ühekorruseline tiib ja torn.

Päris esimene mõisahoone olevat asunud praegusest härrastemajast umbes kuus-seitse  kilomeetrit läänes, Pärnu jõe kaldal ning kandnud nime Paixt, millest rahvasuu tuletas Paikste. Räägitakse isegi, et alguses olevat mõis kuulunud kellelegi parun de Baistele, kuid ajaloolised allikad seda väidet siiski ei kinnita. Nagu ka seda, et meessoost järglasteta von Baiste kaotas pärast surma oma mõisa Staelide suguvõsale, kuna üks neist abiellus von Baiste tütrega. Ajalooliselt on mõis kuulunud Staelide suguvõsale juba aastast 1619, kui Rootsi kuningas Gustav Adolf andis selle Pärnu kaupmehele Hans Staelile päriseks. Staeli nimest tuletatakse aga omakorda suupärasem Taali, mis on hiljem andnud nime ka asulale.

Karukoobas ja loomaaed

Mõisahäärberis usutakse aga elavat vaim. Väidetavalt on teda võimalik näha iga noore kuu esimesel neljapäeval, kui ta ilmub noore tütarlapse kujul, põlev küünal käes, lossi kaminatuppa. Tütarlaps usutakse olevat Taali paruni tütar, keda kutsuti Anna-preiliks.

Rahvajutt kirjeldab: „Ilusal parunipreilil oli palju austajaid. Ühega neist, nimelt Käru mõisniku pojaga, tekkis tal armuvahekord. Noored kavatsesid abielluda, kuid sellega polnud päri Anna-preili vanemad. Selle põhjuseks oli majanduslikkude olukordade erinevus: Taali mõis oli rikas, kuid Käru mõis vaene. Abiellumisplaanid jäid sedakorda katki ja aegade möödudes leidis Käru noorhärra endale teise, sobivama pruudi ja unustas Anna-preili.“ 

Mõistagi ei unustanud aga Anna-preili oma esimest armastust. Neiu kannatused muutis aga talumatuks tõik, et ka Taali parunid olid kutsutud Käru mõisa pulmapeole ning õnnetul kombel oli ta pulmalauas määratud istuma oma endise kallima vastu. Ilmselt mõjus see asjaolu neiu psüühikale nõnda raskelt, et see nii tema vaimu kui viimaks ka keha murdis. „Ta ei suutnud seda suurt hingeliselt vapustavat sündmust kainelt üle elada. Järsku puhkes ta lauas metsikult, rõkkavalt naerma. Ta hullus ja haigestus raskesti. Haigusest vaevatuna ta lõppeks suri, kuid „vaim“ asus elama mõisalossi.“

Lisaks kõikidele lossi juurde kuuluvatele kõrvalhoonetele oli Taalis ka suur ja esinduslik, 14 hektari suurune park. Pargis olevat olnud vanade juttude kohaselt karukoobas – koht, kus mõisnikud väidetavalt keti otsas karu pidanud – ja samuti ka loomaaed, kus „põdrad, hirved, paabud, jänesed ja palju imelisi loomi sees olnud“. Karukoopa kohta leidub aga järgmine lugu, mille on üles kirjutanud 1925. aasta suvel Eesti kirjanduse seltsi ajaloo toimkonna stipendiaat Ada Piirak oma Tori kihelkonna kirjelduses:

(Istockphoto)

„Taali mõisa pargis asub nn Karukoobas, millest rahvas räägib, et sääl vanasti karud sees olnud ja neile sinna süüdlasi toiduks ette visatud. See on suur koobas, seest kivine, pääle paks mulla kord aetud. Hr Werncke (viimase Taali paruni väimees) arvab, et see koobas parunitel suvel kuumusega koht olnud, kus nad kaarti mängisid. Mina ei pea viimast arvamist küll tõenäoliseks. Oli ju parunitel parematki kohta kuumuse kaitseks, kui pime koobas. Siin võisid küll karud hoitud saada, oli ju Taali mõisas vanasti loomaaed, kus kõiksugu loomi ja linde leidus. Kuid inimeste söötmine karudele on muidugi liialdet.“

Mõisal oli oma narr

Nagu juba mainitud, on mõis varem mitu korda maha põlenud. Ühest sellisest õnnetusest räägib ka järgmine lugu. Nimelt olla mõisal olnud kahur, millest pidude ajal lasti ka mõned paugud. Ükskord, kui lähenev äikesevihm ähvardas aupaugutegemist rikkuda, tõmmati kahur kiiresti mõisa õlgkatuse alla, et enne vihma saaks ikka asi aetud. Juhtus aga nii, et kahurist väljunud põlev tropp lendas õlgkatusele ja katus süttis silmapilk põlema. Kuivades õlgedes levis tuli aga nii kiiresti, et hoonet päästa ei olnud kahjuks enam võimalik.

Mõisarahval olnud kuningate eeskujul ka oma narr, kelle nimi olnud Nõmme Tõnis. Kord ütelnud narr härrale nõnda: „Kõigil inimestel on oma kindlad sõimunimed, teil aga pole.“ Härra küsinud seepeale, et millist nime narr talle siis pakub, ning narr vastanud: „Selle nime, mis teie kohta tõesti kohane on, Jänese Jaan, sest et te jahimees olete ja neid loomi rahus elada ei lase. Aga prouale soovin ka lihtsat nime. Kui teie olete Jänese Jaan, siis olgu naine Maasika Ann, sest ta himustab ikka maasikaid.“ Rahvale saanud need nimed teatavaks ja isekeskis nimetatudki saksu ikka Jänese Jaaniks ja Maasika Anniks.

Taali parunitel oli ka oma surnuaed, mis jäi mõisast umbes kilomeetri kaugusele Pärnu jõe äärsesse metsatukka (viimast on seetõttu ka Hauatukaks nimetatud). Esimene matus oli seal 1778. aastal ning kokku on Hauatukka maetud 30 inimest – neist 21 kabelisse ja üheksa haudadesse. 

Rahvasuu teab rääkida, et „mõisa toapoiss Jaak tähendanud alati, kui öökull Hauatukas huiganud, et keegi siis mõisas sureb. Kord, kui Jaak jälle sääl öökulli huikamist kuulis ja selle tähendust ka teistele seletas, osutunudki ennustus tõeks: varsti peale seda haigestunud raskesti mõisaproua ja surnud“.

Hauatukka kardeti. Üheks põhjuseks, miks sealt öösiti ja pimedatel õhtutel mööduda ei juletud, oli see, et väidetavalt kimbutanud seal teelisi ühe vana kurja paruni vaim.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?