Jaanuaris ajaloos: sündis sõna tuusik ja taas hakkab tegutsema EOK

Tiit Naarits, 11. jaanuar 2021

Ajakiri Eesti Ajalugu toob teieni igas numbris väljavõtteid, mis toimus sellel kuul ajaloos. Tagasivaated minevikku ulatuvad teinekord suisa sadade aastate tagusesse aega. Aga kõigest nüüd lähemalt...

1896 - Keiser kartuleid küpsetamas

25. jaanuaril 1896 avati Läänemaal Pullapääl veidi üle aasta varem surnud Venemaa keisri Aleksander III monument. Alguses oli monumendi esikülje süvendis metallist reljeef, millel oli kujutatud valitsejat kartuleid küpsetamas. Reljeefist allpool paiknes selgitava kirjaga tahvel. Mälestussammas lõhuti 1917. aasta sündmustes ja hiljem jäi see hoolduseta. Vasalemma marmorist monumendist on praeguseni säilinud põhiosa. Teatud ringkondades on olnud huvi ausammas taastada, kuid ideest pole praeguseks suurt kaugemale jõutud.

1938 - Kingitus Hollandist

31. jaanuaril 1938 sündis tulevane Hollandi kuninganna Beatrix. Tähtsa sündmuse puhul kinkis Hollandi kompanii Philips kuningannaga samal päeval ilmavalgust näinud Eesti lastele ilusa hõbepeekri. Kokku võis kingi saada kuni poolsada noort eestlast. Kohvitassisuuruse, väikese sangaga hõbepeekri alaserva oli tillukeses kirjas graveeritud Philipsi nimi, peekrile endale aga ornamendiga ümbritsetult kuninganna Beatrixi sünnikuupäev.

1941 - Sõna „tuusik“ sünd

1941 / Voldemar Veski (Tartu Linnaajaloo Muuseumid / Tartu Linnamuuseum)

1941. aasta jaanuaris palus Tartu ülikooli tolleaegne prorektor Kristjan Kure keeleteadlaselt Johannes Voldemar Veskilt sõna ühe venekeelse termini vasteks. Veski püüdis selleks otstarbeks kohendada mitmeid sõnu, kuid ükski neist polnud eriti sobiv. Juhuslikult professor Andrus Saarestet külastades leidis ta rahvakeele kartoteegist sedeli sõnaga „tuusik“, mille seletusena oli antud „sedel, mille pastor andis hauakaevajale haua valmimise tähtaja kohta“. Sõna meeldis asjaosalistele ja läks kiiresti käibele. Tänapäeval on sõna jällegi unarusse vajumas, kuna turumajanduse tingimustes sellist sõna lihtsalt enam ei vajata.

1959 - Oit paneb laulud võistlema

1959 / Arne Oit (Viktor Salmre / Eesti Rahva Muuseum)

Helilooja Arne Oit algatas 1959. aastal võistluskontserdi projekti „Helisev autahvel“. Projekti esimene võistluskontsert sai teoks 26. jaanuaril ning kandis pealkirja „Mida teie arvate?“. Kuulajad arvasid nii, et andsid esimese auhinna Oidi laulule „Meie Mall“, mille sõnad kirjutas Heldur Karmo ning mida esitas Anu Anton koos vokaalkvartetiga. Lauluvõistlusest endast sai aga pikem traditsioon, mis 1976. aastast hakkas kandma lauluvõistluse mõtte algataja Arne Oidi nime. Viimane selline võistlus toimus 1987. aastal. 

1962 - Kohtuotsus enne kohtuotsust

1962 / Kohtuotsus enne kohtuotsust (Tartu Linnaajaloo Muuseumid / Tartu Linnamuuseum)

1962. aasta jaanuaris lõppes Tartus tollases Tartu garnisoni ohvitseride majas toimunud kohtuprotsess sõjakurjategijate Juhan Jüriste, Karl Linnase ja Ervin Viksi üle. Neist kahe viimase puhul mõisteti kohut tagaselja. Protsess pälvis suurt tähelepanu ning seda on kajastatud ka raamatus „12 000“. Kõik kolm mõisteti surma ning kohtuotsus avaldati ka Nõukogude Liidu prokuratuuri ajakirjas Sotsialistitšeskaja Zakonnost. Juba trükitud ajakirja tiraaž aga kõrvaldati kiiresti ja sama ajakirjanumber ilmus uuesti. Põhjus oli rohkem kui kurioosne – 1962. aasta jaanuarikuu ajakiri oli trükki antud 27. detsembril 1961, seega peaaegu terve kuu enne kohtuotsuse väljakuulutamist.

1971 - Kompensatsioon joogimeistritele

1971 / A. Le. Coq (Aldo Luud)

5. jaanuaril 1968 sõlmiti NSV Liidu ja Suurbritannia vahel leping, millega viimane loovutab 1940. aastast tema pankades hoitava Balti riikide kulla Nõukogude Liidule. Briti valitsus saab siiski õiguse maksta samast rahast kompensatsiooni oma riigi alamatele, kellel on Nõukogude Liidu suhtes varalisi pretensioone seoses selle piiride laiendamisega. 1971. aastal makstigi A. Le Coqi endisaegsetele omanikele Eesti kulla arvelt 240 000 naela.

1989 - EOK tegutseb taas

Kui 1988. aasta sügisel tervitati Raekoja platsil olümpiavõitjaid Erika Salumäed ja Tiit Sokku, käidi välja ka idee, et neli aastat hiljem Barcelonas võiks Eesti võistelda oma lipu all. Esimene samm selles suunas tehti 14. jaanuaril 1989, kui taastati Eesti olümpiakomitee tegevus. Organisatsiooni juhatusse valiti ka kolm olümpiamedalisti – tõstja Jaan Talts, kolmikhüppaja Jaak Uudmäe ja käija Bruno Junk.

1989 - Uue ajastu hingus kinolinal

1989. aasta jaanuaris esilinastus film „Ma pole turist, ma elan siin“, mis on lugu edukast kinnisvaravahendajast Mart Kangurist (Madis Kalmeti kehastuses) ning kodutust Viru hotelli katlakütjast Felix Kramvoltist (Lembit Ulfsak). Nüüdseks suuresti unustatud filmi üks väärtusi oli tollase pöördelise aja kajastamine – filmis näeb fosforiidikaevandamise vastaseid proteste, aga ka üle pika aja sinimustvalget lippu. Viimasega jookseb Balti jaama tunnelis üks noormees.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?