Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Teatritähed mändide all

VOLDEMAR KUSLAP, 11. jaanuar 2021

Jätkan eelmises Eesti Ajaloo numbris alustatud estoonlaste puhkepaikadega. Tallinna Metsakalmistu mändide alla maetud väärikaid lavasuurusi, kellest kirjutada, on muidugi mitu korda rohkem – raske südamega tuli nende hulgast teha valik.

Karl Ots

Karl Ots (Peeter Langovits)

Nimeka laulja Georg Otsa ja doktor Maret Purde isa Karl Ots õppis laulmist Petrogradis ja Roomas Armanda degli Abbati juures. Arenes visa tööga baritonist dramaatiliseks tenoriks, kelle õlgadel püsisid selle hääleliigi rollid (Radames, Hermann, Tannhäuser, Ülo jt) ligi neli aastakümmet. Töötas ka eduka laulupedagoogina.

Otsa haual on punakast graniidist kivi, nagu enamikul teistel lauljatel-näitlejatel.

Kaarel Karm

Kaarel Karm (Peeter Langovits)

Peale õpinguid riigi kunsttööstuskoolis dekoratsiooni alal alustas Kaarel Karm lavatööd Estonia teatri draamas, ooperis, operetis ja balletiski. Suure tööga sai temast jõulise ja emotsionaalse mängulaadiga draamanäitleja, kes oli eriti edukas Shakespeare'i loodud rollides (Hamlet, Othello, Antonius jt). Mängis arvukates kuuldemängudes ja filmides ning  pälvis kõrgeid riiklikke autasusid.

Viktor Gurjev

Viktor Gurjev (Peeter Langovits)

Sõja ajal esines tenor Viktor Gurjev ENSV riiklike kunstiansamblite koosseisus üle kogu Venemaa ning asus pärast Tallinna konservatooriumi laulueriala lõpetamist solistina tööle Estonia teatrisse. Musikaalsus ja töökus tegid temast kaheks aastakümneks teatri esitenori, kelle meisterlikkus paistis eriti silma Vene heliloojate lüüriliste partiide puhul. Gurjev oli ka hinnatud pedagoog ning tosin aastat Tallinna riikliku konservatooriumi rektor.

Gurjevi hauda tähistab tumedast graniidist mälestuskivi.

Kirill Raudsepp

Kirill Raudsepp (Peeter Langovits)

Kirill Raudsepp lõpetas Tallinna konservatooriumi klaverierialal ja õppis sealsamas ka kompositsiooni. Alustas Estonia teatris kontsertmeistrina, jätkas dirigendina ja seejärel peadirigendina, täiendades end Moskvas. Ooperite ja ballettide dirigeerimine oli aastakümneid peamiselt Raudsepa õlul. Ta oli ka hinnatud orkestreerija ning pälvis kõrgeid riiklikke autasusid.

Paul Mägi

Paul Mägi (Peeter Langovits)

Paul Mägi oli Eesti teatri sõjajärgsete aastate üks hinnatumaid lavastajaid, töötades algul Estonia ja Endla teatris operetilauljana. Suurt edu tõid talle operettide „Rahutu õnn“, „Nahkhiir“ ja „Viini veri“ lavastamine. Väga tulemuslik oli koostöö dirigent Neeme Järvi ja kunstnik Eldor Renteriga. Lavastas nii Vanemuises kui ka Vilniuse ja Kaunase ooperiteatris.

Helmi Puur ja Heino Kiik

Helmi Puur ja Heino Kiik (Peeter Langovits)

Estonia teatri priimabaleriin Helmi Puur õppis Eesti koreograafiakoolis ja Leningradi balletiakadeemias. Tema lavakarjäär jäi tuberkuloosi ja seljavigastuse tõttu ülekohtuselt lühikeseks, ent selle jooksul võitsid Puuri meisterlik anne, hingestatus ja eriline hellus üldrahvaliku armastuse. Pärast haigust jätkas väga lühidalt solistina ja asus siis koduteatris tööle hinnatud ballettmeistri-repetiitorina.

Helmi Puuri abikaasa oli agronoomiks õppinud Heino Kiik, kes kirjutas paarkümmend romaani, neist paljud autobiograafilised. Ta asutas kaks kirjastust, avaldas reisikirju ja aiandusteemalisi teoseid ning rajas Loksa lähistele liigirikka dendropargi.

Meeldejäävalt kontrastsetes värvitoonides hauakivid iseloomustavad erinevate karakterite kaunist kooslust.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?