GORKI LÕPP KULDSES PUURIS: Stalin hoidis kirjanikku oma haardes surmani

Eesti Ajalugu, 11. jaanuar 2021

Meie seas on veel neid, kes mäletavad Stalini aega. Suurele osale eestlastest tähendas see katkematut hirmu ja repressioone, kuid vähemalt sama valusasti lõi Stalini vits Venemaal – kes hävitati füüsiliselt, kes sattus aastateks vangilaagrisse. Stalini kutsel Itaaliast kodumaale naasnud kirjanikul Maksim Gorkil, kelle kogutud teosed on 16 köites ilmunud ka eesti keeles, nii halvasti ei läinud, kuid tema sulges Stalin omamoodi „kuldsesse puuri“, püüdes teda visalt oma laulu laulma panna. Stalini režiimi vangiks jäi Gorki surmani, veetes elu lõpu sisuliselt koduarestis.

Stalini tegude tegelik ulatus jäi suuresti saladuseks, kuni 1952. aastal ilmus USA ajakirjas Life ärakaranud NKVD-lase Aleksandr Orlovi (sünnijärgse nimega Leiba Lazarevitš Feldbin,1895–1973) artikliseeria, millest järgmisel aastal vormus raamat „Stalini kuritegude salajane ajalugu“. Ilustamata kirjeldab kuni 1938. aastani NKVDs kõrgel kohal olnud Orlov Stalini püüdeid hävitada bolševike „vana kaardivägi“, Lenini lähemad kaasvõitlejad, ja selleks kasutatud võtteid. Ühtlasi portreteerib Orlov mitmeid selles telgitaguses mängus võtmepositsioonil olnud isikuid, nagu ka neid, kes selle mängu ohvriks langesid.

Kesksel kohal on raamatus võitlus Trotski ja tema mõttekaaslaste vastu ning Kirovi, Zinovjevi ja Kamenevi hävitamine. Nende sündmuste ümber suur osa raamatust keerlebki. Üks asjasse segatutest oli isegi armastatud kirjanik Maksim Gorki, kelle surmastki Stalin kasu püüdis lõigata, ajades 68aastase parandamatut kopsutuberkuloosi põdeva kirjaniku, kelle kopsudest töötas elu lõpuks vaid kolmandik, surma Trotskit ja Zinovjevit toetanud arstide vandenõu kaela. Ometi olid Gorki kopsuprobleemid alguse saanud juba 1887. aastal, kui ta üritas end rindu tulistades maha lasta.

Stalin püüdis esitleda Gorkit arstidest mõrvarite ohvrina mitte vaid selleks, et rahva viha esile kutsuda: autoriteetse kirjaniku oma lähedase sõbra ja stalinliku poliitika kompromissitu kaitsjana näitamine ning seetõttu tagurlike arstide ohvriks tegemine võimaldas esitleda Gorkit kui lepitamatut vaenlast neile, kelle Stalin Moskva protsessides põrmu tallas.

Et kirjanik Capri saarelt Sorrentost, kus ta enne Nõukogude Liitu naasmist elas, kodumaale tagasi meelitada (Gorki naasis lõplikult Venemaale 1932. aastal), Stalin vaeva kokku ei hoidnud. Aastal 1997 jõudis ajakirja Novõi Mir septembrinumbris avalikkuse ette Stalini ja Gorki kirjavahetus aastatest 1929–1931. „Surun palavalt teie käppa, kallis seltsimees! Olge terve ja hoidke ennast!“ võis kirjade alt lugeda.

SUURED SÕBRAD: Et kirjanik Capri saarelt Sorrentost, kus ta enne Nõukogude Liitu naasmist elas, kodumaale tagasi meelitada, Stalin vaeva kokku ei hoidnud. Gorki hakkas tihedamalt kodumaal käima 1929. ja naasis lõplikult Venemaale 1932. aastal. (Shutterstock / Vida Press)

On ka spekuleeritud, et Gorki olevat hirmust end Stalinile maha müünud. Kuidas sellega tegelikult oli?

Orlov kirjeldab oma raamatus, milline oli NKVD roll Gorki mõjutamisel ja isoleerimisel rahvast (mis toimus muidugi Stalini isiklike näpunäidete järgi). Venekeelse avalikkuse ette jõudis Orlovi raamat alles 1991. aastal. Nüüd, ligi 70 aastat pärast esmailmumist, on „Stalini kuritegude salajane ajalugu“ avaldatud ka eesti keeles. 

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?