LEID MAAPÕUEST | Pronksiaegsed hobuse „kihvad“

Heidi Luik, 3. november 2020

Eesti pronksiaegsete kindlustatud asulate leiumaterjali hulgas on suitsekange, mis kuulusid hobusepäitsete juurde. Suitsekangid on valmistatud põdrasarve harudest nii, et nende üheks, teravnevaks otsaks on sarveharu tipp. Siin kujutatud suitsekangid on leitud Saaremaalt Asva kindlustatud asulast 1965.–1966. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel.

Mis? Hobusepäitsete suitsekangid

Kus? Asva küla Saaremaal

Millal? Pronksiaeg

Pronksiajal leidus sarvest ja samuti pronksist kettakujulisi ja pulgataolisi suitsekange paljudes piirkondades nii Euroopas kui ka Aasias. Suitsekangid aitasid päitsetel õiges asendis püsida, teisalt oli neil ka dekoratiivne funktsioon. Maapinnas on sarvest esemed muutunud aja jooksul kollakaspruuniks, kuid algul olid need valged. Mõnel pool on neid kaunistatud sissegraveeritud looklevate joonte, spiraalide ja silmakestega. Esimesel aastatuhandel eKr kasutati hobuseid juba ratsutamiseks, eelkõige kiireks liikumiseks lahingus. 

Eestist leitud suitsekangid viitavad, et ka siin võidi pronksiajal hobuseid ratsuna kasutada, kuigi ilmselt mitte niivõrd ulatuslikult, nagu näiteks Ukraina ja Kesk-Euroopa aladel. Teravaotsalised heledad sarvest suitsekangid hobuse suunurkades jätsid mulje, nagu oleks tal suured valged kihvad, mis sõjaratsu puhul võis olla mõeldud ka vastase hirmutamiseks.

Suitsekangid on hoiul TLÜ arheoloogia teaduskogus.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?