ÜHE KIRIKU LUGU: pühakoda Virumaal muudeti võimlaks

Jaak Juske, 3. november 2020

Rakvere luterliku Kolmainu koguduse lõhenemisel 1931. aastal sündinud Pauluse kogudusel esialgu oma kirikut ei olnud. Selle ehitamiseks osteti 26. mail 1933 kaks kinnistut Vabadusplatsi ääres (tänapäevase aadressiga Võimla 1). Kirikuhoone projekteerimine anti arhitekt Alar Kotlile, kes tegi 1935. aastal ka esimesed joonised. Lõplik projekt kinnitati järgmise aasta kevadel.

Pühakoda oli kavandatud kahe põhjatorniga, mille üleminek tornist nõelkiivritele oli järsk. Üldse on tornide ja kiivrite lahendusi teada umbes viis varianti. Leidust ka ühe torniga kavasid, kuid nendest pole peale algvisandite rohkem midagi teada. Projekti järgi oli hoone krohvitud heledaks ning liigendatud ainult avade raamistustega. Peafassaad oli liigendatud kolme suure petikuga (akna, ukse või kaare kuju jäljendav lame ehisorv – toim). Neist keskmises pidi paiknema kuju.

Koguduse nõukogu andis 24. mail 1937 kiriku alusmüüride ehitamise ehitusmeister Leonhard Köbasele. Sügisel said alusmüürid valmis, kuid töö jäi rahapuudusel seisma. See jätkus taas 1939. aastal sama ettevõtja käe all. Sügisel viidi paekivist, keraamilistest telliskividest ja raudbetoonist ehitatud kirik juba katuse alla, 1940. aastal jätkusid sisetööd. Kiriku pühitses piiskop Johann Kõpp 16. juunil 1940 – täpselt päev enne Nõukogude okupatsiooni algust. Aastatel 1942–1943 valmistasid vennad Rudolf ja Harry Kriisa kogudusele kümneregistrilise oreli.

Ajaloosündmuste keerises ja rahanappuses kirikuhoone ei saanudki lõplikult valmis. Seda ei jõutud krohvida, ehitamata jäid tornikiivrid ning kantseleitiib väljaku äärde.

Rakvere Pauluse kiriku juures esineb nii ekspressionistlikke kui ka funktsionalistlikke jooni. Tornidele kavandatud teravate kiivrite eeskujuks oli gooti telkkiiver. Interjööris püüavad tähelepanu külgseinte ääres paiknevad ümarkaaravadega põikseinad. Mart Kalm peab arhitekt Kotli võimalikuks eeskujuks Dominikus Böhmi projekteeritud Püha Josefi kirikut Zabrzes (1934).

Pauluse kogudus kasutas pühakoda kokku 11 aastat. 30. juulil 1951 otsustas koguduse täiskogu lõpetada kiriku kasutamise seoses koguduse taasliitmisega Rakvere Kolmainu kogudusega. Orel, altar ja kantsel läksid Lüganuse koguduse valdusse. Tühjaks jäänud kirik anti Kalevi spordiühingule, kes ehitas sellest võimla, mis on seal praegugi. Rakvere linn plaanib teha ajaloolisest kirikuhoonest multifunktsionaalse kontserdimaja, mis koos lisahoonega moodustaks Arvo Pärdi nimelise muusikamaja.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?