ORDUDEST ORDENITENI: aumärgid arenesid välja ordude tunnusmärkidest

Ingliskeelsel sõna order on mitmeid tähendusi, munkade vennaskondadest ja sõjaväelistest organisatsioonidest teenete ja saavutuste eest määratavate aumärkideni. Eesti keeles ongi üks selle sõna vasteid ordu. Ordude kui organisatsioonide ajalugu ulatub tagasi varajasse keskaega, kui esimesed kristlikud munga- ja nunnakogudused kloostreid moodustama hakkasid.

Esimesed ordud järgisid ranget kloostrikorda ning sõna „ordu“ pärinebki õigupoolest ladinakeelsest sõnast ordo, mis tähendab reeglit. Pärast esimest ristisõda XII sajandi algul kerkisid Pühal Maal esile uut tüüpi usuvennaskonnad: usulis-sõjalised rüütliordud, nagu näiteks Templirüütlite ordu ja Teutooni ordu. Nende liikmeiks olid sõdalasmungad, kes andsid mungatõotuse ja elasid kloostrites, kuid võitlesid samal ajal muhameedlastest valitsejate, mereröövlite ja bandiitide vastu, kes kaubalaevu ja Püha Maa palverändureid ähvardasid.