Kaevurielu argipäev: varingud, plahvatused, lämbumised...

Eestimaa rahvuslikku maavara põlevkivi hakati maapõuest ammutama üle saja aasta tagasi. Esialgu käsitsi ja ohvriterikkalt, seejärel juba masinate abil ning aina professionaalsemalt. Sellest hoolimata pole kaevuritöö loomuomast ohtlikkust kaotanud ning veel tänapäevalgi on harvad need aastad, kui keegi poleks viga või surma saanud.

Tööstuslik põlevkivi kaevandamine Eestis nägi ilmavalgust aastal 1916. Esimese põlevkivikaevandusena hakkas 1922. aastal tööle Kiviõli kaevandus. Selle järgnesid kohe Kohtla, Sonda, Kukruse ja teised.

Eestimaa rahvuslikku maavara põlevkivi hakati maapõuest ammutama üle saja aasta tagasi. Esialgu käsitsi ja ohvriterikkalt, seejärel juba masinate abil ning aina professionaalsemalt. Sellest hoolimata pole kaevuritöö loomuomast ohtlikkust kaotanud ning veel tänapäevalgi on harvad need aastad, kui keegi poleks viga või surma saanud.

Tööstuslik põlevkivi kaevandamine Eestis nägi ilmavalgust aastal 1916. Esimese põlevkivikaevandusena hakkas 1922. aastal tööle Kiviõli kaevandus. Selle järgnesid kohe Kohtla, Sonda, Kukruse ja teised.