Keskaegsete meistriteni kaevates: 10 kunagist töökoda

Martiina Raudsepp, 2. jaanuar 2020

Käsitöö oli kaubanduse kõrval keskaegses Tallinnas teine tähtis majanduselu alus. Eesti Ajalugu viib kümne töökoja lävele, mille kohta on arheoloogilistel kaevamistel vihjeid saadud.

Ajaloolastele ei ole täpselt teada, millal ja kuidas Tallinna käsitööliskond kujunes, sest enne 14. sajandit kirjalikud allikad lihtsalt puuduvad. 14. sajandi materjalidest loeb kokku umbes 60 käsitööalade nimetust, 15. sajandi dokumentidest võib leida ligi 700 käsitöölist ja sada eriala.

Kõige rohkem meistreid on teada toidu ja igapäevaste tarbeesemete valmistamise ning metallitöötlemise ja ehitusega seotud aladelt. Neid ja teiste erialade käsitöölisi ühendasid kutseühingud ehk tsunftid. Tsunft kandis pühalikku rolli: kontrollis erialast väljaõpet, töökorraldust, toodangu hinda ja kvaliteeti, kehtestas meistrite, sellide ja õpipoiste omavahelisi suhteid puudutavaid reegleid ning püüdis omasid ehk siinseid meistrimehi kaitsta sissetoodud toodangu konkurentsi eest.

1. Helmetöökoda

Sulevimäe umbtänav oli 13.–14. sajandil vaikne, ülejäänud linnaelust eraldatud nurgake. Linlased pidasid siinseid asukaid rohkem võõrasteks kui omadeks. Seda kinnitavad ka 2003. aastal Sulevimägi 4/6 kinnistul toimunud päästekaevamised: välja tulnud leidude põhjal arvavad arheoloogid, et sel kohal asus hiljemalt 13. sajandi keskpaigast alates Loode-Vene käsitööliste helmeste valmistamise töökoda.

Helmetöökoda (Tiina Kõrtsini)

Kaevamise käigus leiti kolmkümmend pisikest klaashelmest. Lisaks avastati glasuurikihiga kaetud kausikesi, mida nimetatakse sulatustiigliteks ehk kupellideks. Neid kasutati erksavärviliste klaaspärlite valmistamisel, kui oli tarvis vajalikku klaasimassi sulatada.

Selliseid klaaspärleid kasutati helmekeedes, ülerõivaste ja peakatete tikandites, maapiirkondades võidi helmeid tarvitada ka maksevahendina. Tõenäoliselt olidki helmed mõeldud eelkõige müügi- või vahetuskaubaks maapiirkondades. Ent kuna neid on leitud ka keskaegse Tallinna südamest, Raekoja platsilt, võib oletada, et linnarahvaski soetas endale turuplatsilt klaaspärleid.

2. Pagarikoda

Aadressilt Raekoja plats 13, kus praegu tegutseb India restoran, leiti 1958.–1959. aasta uurimistöödel keskaegne leivaahi. Võib arvata, et siin võis kunagi asuda pagaritöökoda. Tulekahju kartusel oli linnakodanikel kodune küpsetamine keelatud. Teisalt oli kodust küpsetamist ja jahusaaduste salamüüki väga raske kontrollida, nii et leivaahjusid võis olla ka tavakodanikel.

Pagarikoda (Tiina Kõrtsini)

Pagariamet oli keskajal üks kõrgemalt hinnatud toiduga seotud erialasid, kus meistrid olid eeskätt sakslased. Peamised pagaritooted olid jäme ja peen rukkileib ning nisuleib. Pidudeks küpsetati ka kringleid, kooke ja piparkooke.

Pagarid töötasid öösiti, südaööst kuni kella viie-kuueni hommikul, et hommikuks oleks värske kraam müügil ja et küpsetamisel tekkiv suits linlasi võimalikult vähe häiriks. Toorainet ei tohtinud ükski meister ise osta: see hangiti ja jagati pagarite tsunfti kaudu ühiselt. Tooteid võis müüa vaid pagari töökojas ja turul asuvates leivapoodides.

3. Müntla

1880. aastatest pärineb info, mille järgi avastas Rataskaevu tänava 6 majaomanik oma kinnistult sulatusahju, tiigleid ja arvukalt Taani kuninganna Margrete ehk 14. sajandi teise poole aegseid Taani brakteaate. Leitud mündid olid Taani valduste mündid Liivimaal.

Müntla (Tiina Kõrtsini)

Tallinna brakteaadid tundis ära väga lihtsalt kujundatud kalliskividega kuningakrooni järgi. Millal täpselt Tallinnas mündivermimisega algust tehti, pole teada, kuid arvatakse, et siin asunud müntla on linna vanim.

4. Kingsepatöökoda

Praeguse Von Krahli teatri maja oli mitme sajandi jooksul kingseppade käes. Alates 1399. aastast kuni umbes 1413. aastani elas ja töötas siin kingsepp Eggerd, aastatel 1349–1452 kingsepp Hinrik Moller ja alates 1478. aastast kuni umbes sajandi lõpuni kingsepp Hans Ruther. Väidetavalt töötasid hoones kingsepad edaspidigi.

Kingsepatöökoda (Tiina Kõrtsini)

Peamiselt valmistasid kingsepad jalanõusid poes müümiseks ja eritellimusteks. Juba keskajal mängis meistritöös tähtsat rolli vastava aja moejoon. Tallinna arheoloogiliste leidude seas on erineva kujuga jalatseid, nii kõrgeid kui ka madalaid. Eriti suuri tellimusi said kingsepatöökojad sõdade aegu, kui ratsaväelastel oli vaja säärsaapaid.

5. Puunikerdus- ja maalritöökoda

Rataskaevu 22 maja, mille esimesel korrusel võõrustab praegu külastajaid grillrestoran, kuulus 1475. aastast maalikunstnik Michel Sittowi isale, puunikerdaja ja maalija Clawes van der Sittowile. Tema töökoda oli samas majas. Kui Clawes 1482. aastal suri, läks töökoda tema lese uuele mehele Diderick van Katwickile. Pärast viimase surma kirjutati maja Michel Sittowi nimele.

Puunikerdus- ja maalritöökoda (Tiina Kõrtsini)

Clawes oli kuldsete kätega mees, tema ampluaa oli väga lai: ta tegi raele, kirikule ja gildile puunikerdus-, maalimis-, värvimis- ja kuldamistöid. Rae tellimusel parandas ja maalis ta ka klaasaknaid ning värvis erinevat tüüpi lippe. Meistri üks keerukamaid ja kõige kõrgemalt tasustatud puunikerdusi oli Maarja kuju Niguliste kirikule, mille eest Kanuti gild maksis talle 1461. aastal 24 marka.

6. Kullassepatöökoda

Peenemate käsitööalade viljelejatel, nagu kullasseppadel, oli töökoda tavaliselt nende elumaja esimesel korrusel. Selles, Lühike jalg 5 majas, elas ja töötas aastatel 1503–1535 kullassepp Hans Holtappel.

Kullassepaamet oli kõige lugupeetavam ja tulutoovam metallieriala. Keskaja lõpus, 16. sajandi esimesel veerandil, mida peetakse Tallinna kullassepakunsti õitseajaks, tegutses linnas korraga kümmekond meistrit.

Kullassepatöökoda (Tiina Kõrtsini)

Peamiselt valmistasid nad sõrmuseid, käevõrusid, keesid, prosse, sõlgesid ja igasuguseid muid ehteid. Raad, gild ja arvatavasti ka jõukamad elanikud võisid endale lubada lauahõbedat. Pühakodadesse telliti küünlajalgu ja armulauanõusid.

Mitte küll alati, aga enamasti löödi valmistootele peale meistrimärk. Näiteks üks Holtappeli 1514. aastal tehtud armulauakarikas kannab nii meistri- kui ka linnamärki.

7. Metallitöökoda

Tallinna sepad elasid põlvkondade kaupa Harju, Kullassepa ja Rüütli tänava piirkonnas. 1970. aastatel leiti arheoloogiliste kaevamiste käigus Rüütli 8/10 kinnistu hoovist metallitööle viitavaid märke. Välja tuli oletatavalt 15. sajandist pärit tellis- ja paekividest laotud sulatusahi ning loodusliku aluspõhja peal vase- ja pronksiräbu sisaldav savikiht.

Metallitöökoda (Tiina Kõrtsini)

Seppi oli keskaegses Tallinnas teiste erialade esindajatest arvukamalt. Milline metallimeister siin täpselt töötada võis, pole teada. Tallinna rae 15. sajandi dokumentidest tuleb välja üle 15 metallieriala. Samas puudusid mitmete erialade vahel kindlad piirid ja nii võis sama meister teha erinevaid töid: vaskseppa võidi nimetada ka suurtüki- või kellavalajaks, noaseppa mõõgasepaks, kannuseseppa lukksepaks.

8. Püssirohuveski

Stockmanni kaubamaja ja Maakri 25 asuva madala büroohoone juurest võeti 1990. aastatel kuni kümne meetri sügavusi pinnaseproove. Peale paljude teiste leidude tuli sealt välja 15. sajandist pärit laudseintega kast, mille mõõdud olid umbes viis korda üks meeter. Kaevamiste juhataja seostas kasti salpeetritootmisega, mis on üks püssirohu põhikomponente.

Püssirohuveski (Tiina Kõrtsini)

Läheduses, umbes 100 meetrit lõuna pool paikneski alates 1430. aastatest tegutsenud Tallinna esimene püssirohuveski, mida varustas veega lähedal jooksnud Härjapea jõe põhjapoolne haru.

9. Parkalitöökoda

Nahaparkimine oli keskaegses Tallinnas üsna tavaline. Ühed parkalitöökojad tegutsesid Härjapea jõe suudmealal, nüüdse Pääsukese tänava piirkonnas. Arheoloogiliselt on sellekohaseid jälgi saadud 2000. aastal Tartu maantee 10, praeguse pangahoone kõrval toimunud kaevamistelt.

Parkalitöökoda (Tiina Kõrtsini)

Tallinna rae 14. sajandi materjalides seisab, et kohalike nõudmiste rahuldamisega tuli toime vaid paar-kolm parkalit. Kui loomanahkade osatähtsus toorainena kasvas, hakkas ka oskuslikumaid meistreid juurde tulema.

Palju sajandeid oli enimkasutatud parkimisviisiks koor- ehk punaparkimine. Parkalid võisid parkainena kasutada tamme-, kuuse-, lepa- ja pajukoort, kasekoor oli keelatud. Koorparkalite tsunfti põhikirja järgi tohtis töö teostamiseks kuluda veerand aastat – selle jooksul pidi parkima viis härja-, viis lehma- ja viis vasikanahka.

10. Sepikoda

Roosikrantsi tänav kuulus keskaegse Tallinna eeslinna piirkonda. 1996. aastal toimusid nüüdse Roosikrantsi 11 paikneva büroohoone alal 14. sajandi teise poole sepikoja arheoloogilised kaevetööd. Kolme leitud sepaääsi, nendega seotud võimalike varikatuste ja asjakohaste esemete, nagu düüsikatkete, sepatangide ja -haamri ning toorraua põhjal võib arvata, et siin tegeleti jõudsalt rauatööga.

Sepikoda (Tiina Kõrtsini)

Samast kohast leiti ka rohkesti luust ja sarvest esemeid. Kuna nende hulgas oli näiteks luust nööpide tootmisjääke, oletati, et piirkonnas võis olla kunagi ka luutöökoda.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?