Madisepäeva lahingupaika otsimas: taplustanner on veel leidmata, kuid Lembitu vaarisa varandus käes!
Täpselt 801 aastat ja üks päev pärast 1217. aasta 21. septembril peetud Madisepäeva lahingut kogunesid metallidetektoritega aardeotsijad, arheoloogid ja muinsuskaitsjad kunagise lahingupaiga jälgi ajama. Taplustandrit veel ei leitud, kuid midagi siiski: „Naljaga pooleks võib öelda, et tuhande aasta vanuse hõbeaarde puhul võis tegu olla Lembitu vaarisa „maapanka“ jäetud säästudega,“ naljatles Tartu ülikooli ajaloolane Ain Mäesalu.
1217. aasta 21. septembril peeti Viljandi maakonnas muistse vabadusvõitluse suurim lahing, kui omavahel võitlesid 6000 eestlast ja 3000 Liivimaa ristisõdijat. Madisepäeval toimunud lahing algas kuue Muinas-Eesti maakonna koondväele hiilgavalt, kuid lõppes siiski valusa kaotusega. „Allikate järgi olevat taplustandrile oma elu jätnud ligemale 1500 sõdalast,“ täpsustab Mäesalu. „Teiste hulgas kaotas oma pea ka eestlaste kroonimata kuningas Lembitu.“