Juunis ajaloos: 1967. aasta suvel asus noorsugu kartulipõllule tööle

Tiit Naarits, 3. juuni 2020

Ajakiri Eesti Ajalugu toob teieni igas numbris väljavõtteid, mis toimus sellel kuul ajaloos. Tagasivaated minevikku ulatuvad teinekord suisa sadade aastate tagusesse aega. Aga kõigest nüüd lähemalt...

1870 – Onupoeg Saaremaalt

1870. aasta jaanipäeval tähistati Vanemuise seltsi 5. aastapäeva. Selleks puhuks telliti Lydia Koidulalt näidend (lustimäng), mis saigi aluseks eesti rahvuslikule teatrile. Koidula ei kirjutanud „Saaremaa onupoega“ siiski algupärase näitemänguna, vaid tegu oli vaba töötlusega saksa luuletaja ja dramaturgi Theodor Körneri värsskomöödiast „Der Vetter aus Bremen“ („Bremeni onupoeg“). Koidula kohandas selle lihtsalt kohalikesse oludesse ning pani tegelastele eesti nimed.

1922 – Mis on autobuss?

21. juunil 1922 andis Tallinna linnavalitsus välja „Sundusliku määruse autobusside liikumise kohta Tallinnas“. Selles nõuti, et bussid peavad olema kinnise ehitusviisiga – kindlate seinte ja katusega, klaasist akendega jne. Maksimaalseks liikumiskiiruseks määrati 15 kilomeetrit tunnis, sõidutariifiks kümme marka kilomeetrilt ja kuulutati, et „iga autobuss peab oma konstruktsiooni poolest sõiduks kohane olema, mehhanism peab tasase käiguga olema ja mootori töötamise ajal ei tohi suitsu tekkida.“ 

Vana autobuss (muis.ee)

1938 – Meie mees Viinis

Meie kunagise esilaulja Tiit Kuusiku tähelend algas 1938. aasta 2. juunil võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Sellel osales 120 lauljat 17 riigist, kuid tihedale konkurentsile vaatamata suutis Kuusik saavutada esikoha. Konkursipalaks oli tal valitud väga kaalukas ja tehniliselt nõudlik Figaro kavatiin Rossini ooperist „Sevilla habemeajaja“. Ta suutis žüriid juba teises voorus sedavõrd veenda, et talle anti pärast seda esikoht.

1940 – Nõmme ainus aukodanik

Kunstnik Kristjan Raud (1865–1943) abiellus juba üsna soliidses vanuses 1924. aastal. Järgneva kolme aasta jooksul sündis perre kolm last. Seetõttu otsis Raud endale rahulikku elupaika. 1929. aastal valmiski arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi maja Nõmmel. Tollal eraldi linn olnud Nõmme valis kuulsa kunstniku 1940. aasta 4. juunil linna esimeseks ja seni ainsaks aukodanikuks. 

Nõmme aukodanik Kristjan Raud. (muis.ee)

1965 – Trolliajastu algus

1965. aasta 10. juunil kell 11.43 tõsteti Tallinnas Kopli kaubajaamas Eesti pinnale esimene trollibuss. Kokku saabus neid Tallinna tol päeval üheksa. Tegemist oli ZiU-5 (ЗиУ-5) trollibussidega, mida valmistas Saratovi oblastis Engelsis asuv ettevõte Trolza aastatel 1959–1972. Tallinnas kasutati neid aastatel 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega.

1967 – Noorsugu kartulipõllule tööle

1967. aasta suvel asutati õpilaste suvine vabatahtlik töökoondis. Algselt oli selle nimi Eesti Õpilaste Töömalev, 1971. aastast Eesti Õpilasmalev (EÕM). Õpilasmalev jagunes piirkonnaüksusteks, mis omakorda jagunesid laagriteks ja rühmadeks. Laagrid olid mõeldud 1.–7. klasside õpilastele ja nende tööaeg oli reeglina neli nädalat. Rühmadesse kuulusid noored alates 15. eluaastast ja nende tööaeg oli 7 nädalat. 1990. aastate algul vajus õpilasmalev mõneks ajaks varjusurma, kuid on nüüdseks moodsamal kujul taastatud. 

1986 – Sakslanna imehüpe Kadriorus

1986. aasta juunis toimus Kadrioru staadionil kergejõustiku maavõistlus NSVLi ja Saksa DV koondiste vahel. Tippatleedid meelitasid kohale ka staadionitäie publikut, kes ootas tipptulemusi. Nad ei pidanud pettuma! Eriti kõrgetasemeliseks kujunes naiste kaugushüpe, kus haarava duelli pidasid maha Galina Tšistjakova ja Heike Drechsler. Liidrikoht käis käest kätte – teisel katsel hüppas venelanna Nõukogudemaa uue rekordi 7.34. Drechsler võttis end aga kokku ning hüppas viimasel katsel 7.45. Senine maailmarekord oli purustatud ühe sentimeetriga!

Heike Drechsler (Hiekel, Matthias)
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?