Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Maarahva rahula Ambla ja Rakvere teede vahel

Voldemar Kuslap, 3. juuni 2020

Bariton Voldemar Kuslap käib sageli kalmistutel kultuurilooliste huvide ja mõtetega. Tema meelest on meil kõrgel tasemel kalmistukultuur ning rahulad on üldiselt heas korras. Igas Eesti Ajaloo numbris viib ta lugejad jalutuskäigule ühte surnuaeda.

Väike-Maarja Vana kalmistu rajati 1774. aastal Ambla ja Rakvere maanteede vahele ja seda hakati kutsuma maarahva surnuaiaks. Kui kohalikku kirikuaeda maeti peamiselt sakslasi, siis Vanal kalmistul leidsid oma puhkepaiga reeglina ainult eestlased. Vaid surnuaia idanurka maeti 19. sajandi alguses Poolast Eestisse saabunud juute.

Jakob Liiv

Õpetaja, luuletaja, Rakvere linnapea ja sealse teatri üks asutajaid Jakob Liiv on küll maetud Rakverre, ent kümmekond aastat elas ta Väike-Maarjas. Seal töötas ta teemajapidaja ning raamatukaupmehena. Aleviku keskel laiuvasse parki püstitati Liivile 1938. aastal skulptor Roman Haavamägi loodud mälestussammas – pronksbüst punakal graniitalusel.

Jakob Liiv

Juhan Elken

Koolmeister ja koorijuht Juhan Elken tegi kaastööd mitmele ajalehele ja kirjutas õpikuid. Ta osales aktiivselt rahvusliku liikumise ettevõtmistes, tegutses Aleksandrikooli abikomitees ja kuulus kõikide Väike-Maarja kultuuriseltside juhatusse.

Tunnustatud kultuurimehe haual seisab mustast graniidist kujundatud monument.

Juhan Elken

Eduard Leppik

Väike-Maarja keskkooli staažikas õpetaja Eduard Leppik kogus palju murdekeelendeid ja rahvaluulet. Uuris agaralt kodulugu ning asutas Väike-Maarja koolimuuseumi, millest on saanud kohalik vallamuuseum. Avaldas mitukümmend peamiselt koduloouurimuslikku raamatut.

Koolmeistri kalmul lebab lihtne, aga pilkupüüdvalt kaunis, avatud raamatut kujutav hauatähis.

Eduard Leppik

Peeter Jakobson

Üheksandas Vene-Türgi sõjas osalenud Peeter Jakobson oli Väike-Maarjas nii esimene fotograaf kui ka raamatukaupmees. Ta kirjutas luulet, proosat ja draamat, sealhulgas pseudomütoloogilised näidendid „Koit ja Hämarik“ ning „Udumäe kuningas“.

Kirjamehe puhkepaika tähistab malmristiga hauakivi, mis püstitati sinna 1907. aastal ajalehe Postimees algatusel.

Peeter Jakobson

Jakob Tamm

Luuletaja ja õpetaja Jakob Tamm oli Eesti tuntuim valmimeister, kes kirjutas ka silmapaistvaid ballaade. Ta oli Väike-Maarja kihelkonnakooli juhataja, kus õpetas ka tulevast kirjanik Tammsaaret.

Kõrgel graniitalusel seisab Jaan Koorti loodud pronksbüst väärikale luuletajale.

Jakob Tamm

Johan Kotli

Koolmeistri haridusega Johan Kotli tegutses ligi pool sajandit Väike-Maarjas köstrina, andes märkimisväärse panuse ka kohalikku kultuuri- ja ühiskondlikku ellu. Ta asutas aleviku pasunakoori ja põllumeeste seltsi, arendas koorilaulu ning vedas Väike-Maarja laulupäevi. Tema pojast Alar Kotlist kujunes Eesti üks nimekamaid arhitekte.

Johan Kotli kalmu tähistab väärikalt lihtne hauatähis.

Johan Kotli
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?