PILDIALBUM | Teleajakirjanik Andres Raid: „Ma pole oma eluajal mingisugune munk olnud.“

Kristjan Väli, 3. juuni 2020

„Just nii teavad mind mu sõbrad: nalja viskamas, juttu ajamas ja tegemas kõike seda, mis sinna juurde veel käib. Ma pole oma eluajal mingisugune munk olnud, see pole saladus,“ iseloomustab end teleajakirjanik Andres Raid. Teda on jagunud nii USA presidenti Ronald Reaganit intervjueerima, tsikleid ehitama, Kuldse Trio laulu sisse kui ka ajakirja Nõukogude Naine kaanele.

Andres Raid sündis 1955. aasta mais Tallinnas Nõmmel. Ta on pere ainus laps. Oma esimese eluaasta elas Andres vanematega Nõmmel väikeses korteris, misjärel koliti juba suuremale elamispinnale Lillekülla. Ta asus seitsmeaastasena õppima Tallinna 7. keskkooli (praeguse nimega Tallinna inglise kolledž), kus ta käis ühtekokku kaheksa klassi. Pärast seda võttis Andrese vastu 44. keskkool (praeguse nimega Tallinna Mustamäe gümnaasium), mille ta 1972. aastal ka lõpetas. 

Lapsepõlve meenutab Andres vaid heldimusega. Märksõna, mis telemehe kooliaastaid kõige paremini iseloomustab, on kindel rütm: talvel nühkis ta koolipinki, suved veetis maal vanaema juures, kus kõvasti tööd tegi. Ameteid, mida ta koolivaheaegadel pidas, oli palju –  Andrest võis leida nii kolhoosipõllul kõplamas kui ka Kalevi šokolaadivabrikus kommikarpe voltimas.

1973. aastal läks Andres Vene kroonusse. Kaks aastat veetis ta peaasjalikult Ukrainas asuvas sõjaväelinnakus. Pärast sõjaväge läks Andres õppima Tartu ülikooli, kus õppis germaani-romaani filoloogiat. 1989. aastal läks ta USAsse edasi õppima, magistrikraadi kaitses Californias Berkley ülikoolis.

Andres tunnistab, et ameteid on tal elu jooksul olnud väga palju. Televisiooni läks ta 1985. aastal, misjärel on eri kanalites töötanud siiamaani. 

Praegu võib Andrese tehtud videointervjuusid näha rahvuskonservatiivses uudiste- ja arvamusportaalis Uued Uudised. „Uutes Uudistes ma ei tööta, vaid nad lihtsalt on nõus mu asju avaldama,“ ütleb selle kohta Andres ise.

Tema ema oli elupõline meditsiinitöötaja, isa töötas ajakirjanduses eri ametikohtadel. Andres on olnud kolm korda abielus.

Andrese esimene koolipäev

Andrese esimene koolipäev 1961. aastal Tallinna  7. keskkooli aulas. Fotol on ka toonane koolidirektor Oskar Radik, kes ulatab Andresele ta esimese õpilaspileti. „Radik oli harukordselt inimlik ja tark. Küll aga söödi ta lõpuks sealt koolist välja, sest ta jõi. Vahepeal ta tõesti jõi, aga ta oli sellest hoolimata suurepärane inimene ja koolijuht,“ meenutab Andres. „Klass oli meil suhteliselt hullumeelne, distsipliiniga just hästi ei olnud. Aga õppeedukusega polnud probleeme,“ kinnitab ta. 

Andrese pinginaaber 7. keskkoolis oli mõnda aega ka näitleja ja lavastaja Roman Baskin

Esimene koolipäev (erakogu)

Sõbraga purjetamas

Watergate'i regatt millalgi 2000ndate alguses. Fotol on Andres koos hea sõbra Raul Sarapiga, keda rahvas teab kui tunnustatud autosportlast. „Purjetamine on mulle väga südamelähedane tegevus,“ tunnistab Andres. Kirg meresõidu vastu on Andresel veres: tema vanaonu oli meremees, kes teenis esimese Eesti vabariigi päevil päästelaeval Meteor.

Sõbraga purjetamas (Erakogu)

Suvine sünnipäev

Foto on jäädvustatud uue aastatuhande alguses Tallinnas Andrese keskkooliaegse pinginaabri sünnipäeval. Andres tunnistab, et tal on väga kindel sõpruskond, mis on püsinud juba aastakümneid. „Kuidagi ongi see nii välja kujunenud, et uusi nägusid tuleb juurde võrdlemisi vähe.“ Fotol oleva blondi tütarlapse nime jätab Andres aga enda teada. „Sõbranna,“ naerab ta.

Suvine sünnipäev (Erakogu)

Villis ja suvised matkad

Andres ja Urmas Sukles, kellega nad said headeks sõpradeks Tartu ülikoolis õppides. Foto on jäädvustatud 2003. või 2004. aastal. „Igal suvel korraldame matka ja see traditsioon on kestnud oma 15–20 aastat. Kõigepealt sõitsime ringi Eestis, aga nüüd oleme käinud ka kaugemal – Karjalas, Valgevenes ja Moskva ligidal, kus külastasime tankimuuseumi,“ ütleb Andres. Säärased väljasõidud toimuvad tavapäraselt neljaliikmelise seltskonnaga. Sõiduriistaks on traditsiooniliselt olnud Suklese pealt lahtine villis. 

Kõnealuses villises on istunud ka Inglise muusik ja laulukirjutaja Robert Plant. „Ta ise tunnistas, et vot see on masin! Palju etem kui Bentley,“ meenutab Andres. Muide, pikaajaline Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja muusik Robert Plant on tuttavad.

Suvised matkad (Erakogu)

„Ma võtan kõigest osa!“

Väike Andres nõusid pesemas. Foto on jäädvustatud tõenäoliselt 1960. aasta suvel, vahetult enne kooliaja algust. Andrese sõnul meenutab see foto talle tõsiasja, et ta pole ühtegi tööd kunagi ära põlanud. Ja nii juba lapsest saati. „Lapsena toodi mind ju suveks vanaema juurde. Ma olin kümneaastane, kui võisin heinakuhja kärule tõsta ja hobusega põllult vanaema juurde küüni vedada. Ei mingit probleemi! Mäletan, kuidas kohalikud naised ütlesid, et ma olen linnavurle, aga pärast olid kõigil neil naistel suud lahti – nii tegus laps,“ meenutab Andres.

Tegus laps (Erakogu)

Nõukogude Naise kaanepoiss

Üheksakuune Andres 1956. aastal ajakirja Nõukogude Naine kaanel. „Minu jaoks on see foto väga oluline. Esiteks oleme emaga täpselt ühte nägu. Ma olen tema ainus laps. Ja veel: vaata mu ema käsi. Mismoodi ta minust kinni hoiab! Justkui emalõvi,“ ütleb Andres. „Aga miks ma siin fotol naeran? Asi oli selles, et tuppa toodi Lennart Meri isa koer Šapik. Me elasime nimelt toona perekond Meriga Nõmmel ühes majas. Šapik tekitas mulle nii palju rõõmu ja siis tehti kohe ka pilt,“ meenutab Andres. 

Ronald Reaganil külas

Californias ülikoolis viibides tekkis Andresel lai suhtlusvõrgustik, mistõttu avanes tal harukordne võimalus külastada toonast USA presidenti Ronald Reaganit. „Kuidagi kujunes nii, et ühtäkki tundsin kõrgeid tegelasi ja küsiti, kas tahan minna. Mind võeti kaasa ja nii see kõik juhtuma sai,“ meenutab Andres, kes tegi Reaganiga ka intervjuu. „Ma ei mäleta täpselt, millisele väljaandele, aga see oli seal kohalik,“ lisab Andres. Eestis kehtis veel nõukogude võim, mistõttu poleks ükski väljaanne ka USA presidendiga tehtud intervjuud avaldanud.

USA presidendil külas (Erakogu)

Aserbaidžaani sõbrad

Aserite kultuuriseltsi kevadpidu Tallinnas 1995. aastal. „Aserite ja armeenlastega on selline lugu, et nad ei saa omavahel läbi. Aga mina saan nende kõikidega läbi! Ma nimelt kajastasin ajakirjanduses nende vabanemisprotsessi ja tegin seda objektiivselt. Tassisin maailma laiali, mis nendes riikides toimus. Ja seda hinnati. Siiamaani kutsutakse mind oma pidudele, et tule,“ ütleb Andres.

Sõpradega (Erakogu)

Kaameraga välitöödel

Andres koos kolleegidega 1980. aastate lõpus televisiooni tegemas. „Uued inimesed, uued asjad, olukorrad. Mind on selline töö kogu aeg huvitanud ja huvitab siiani. Kõik need küsimused – miks asjad nii on, kuidas seda tehakse,“ selgitab Andres, miks talle meeldib stuudiost väljas käimine.

Välitööl (Erakogu)

Tsiklimees

Aastate jooksul on Andresel olnud ühtekokku paarkümmend tsiklit. Täpset arvu ei mäleta telemees kuidagi – ikka ja jälle läks mõni katki või müüs Andres soodsa juhuse tekkides mõne maha. 

 Andrese huvi mootorsõidukite vastu sai alguse varajases lapsepõlves. Alguses oli sääreväristaja, siis juba suurema mootoriga sõiduriist. Ta on ka ise endale paar kaherattalist ehitanud. Fotol on tema esimene superbike. „Mulle helistati, et üks Tartu rikkur käis sellega kõhuli ega taha rohkem sõita. Et tule ja osta ära, sa ju tahtsid endale sellist ratast,“ meenutab Andres.

Tsikliga (Erakogu)
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?