Valve Raudnaski kolumn | Iga töö vajab väärtustamist
Kui ma esimest korda allpool kirjeldatud reklaamile sattusin, ehmatasin, et viimati ei istu ma televiisori, vaid ajamasina ees – kas tõesti olen kukkunud tagasi 1970. aastatesse? Reklaam teatas: „Nüüd on nad eesliinil. Oleme tänulikud oma kangelastele!“ Sellised laused oleksid ajakohased näiteks Kalinini-nimelise elektrotehnikatehase komsomoli- ja noortebrigaadi kohta, kui oleks kirjutatud nende plaaniületamisest 1. mai, töörahva püha auks. Aga pole siin tegu 1970. aasta ega elektrotehnikatehasega. See on 2020. aasta Maxima kaubandusketi reklaam, millega tänatakse oma müüjaid koroona ajal töötamise eest.
Kas see reklaam läheb asja ette? Paraku on tänusõnad kroonulikud, neis puudub soojus ja siirus. Asi pole üksi selles, et minu põlvkonna inimestele toob säärane sõjakas tekst meelde nõukaaja, kui pidevalt nii kaevandustest kui tehastest, nii merelt kui põllult kangelasi otsiti. Ka noorema põlvkonna ajakirjanike jaoks tundus asi kahtlane ja kutsus tegema lugusid, kust tuli välja, et supermarketite kassiirid ei tunne end kangelaste, vaid inimestena, kellest eriti ei hoolita.