Toivo Tootseni mälestused | „Meelejahutaja“ ja defitsiit

Esimestele lindistustele kutsusime publikut ise, helistasime ettevõtetesse tuttavatele direktoritele ja pakkusime nende töötajatele pääsmeid, mis olid ju tasuta kontserdipiletid. Aga õige varsti helistati juba meile ja nõudlus pääsmete järele ületas Valge saali mahutavuse mitmekordselt.

Sel ajal ju ei olnudki midagi muud. Ainuke, mis oli – filharmoonia tegi kontserte. Aga meil oli koht, kuhu tulla. See oli prestiižikas – ikkagi Raadiomaja! Head esinejad, huvitavad külalised.

Meil oli paks kontoriraamat, kuhu kirjutasime tellimused. Seal oli neid juba mitmeks lindistuseks ette tellitud. Kollektiivid ja üksikisikud.