ALLVEEARHEOLOOG IMMI WALLIN: „Olen Juminda miinilahingu laevavrakke uurinud oma kulul ja vabast ajast.“

Käesoleval aastal möödus 81 aastat ainsast sõjasündmusest, millega Eesti on end ka rahvusvaheliselt teise maailmasõja ajalukku kirjutanud: 28. augustil 1941 põgenesid aasta varem okupeeritud Tallinnast punavõim ja Punalipuline Balti laevastik. Põgenemisteekonnal Tallinnast Kroonlinna toimus Soome lahel maailma üks ohvriterohkemaid meretragöödiaid, mis sai nimeks Juminda miinilahing. Tuntuimad Eestiga seotud nimed, kes seal elu jätsid, on Johannes Lauristin ja Viktor Kingissepa poeg, verine NKVD-lane Sergei Kingissepp.

Ebaedu saatis punalaevastikku juba esimestel katsetel Tallinnast Kroonlinna jõuda. 24. augustil oli Tallinnast lahkunud 13 laevast koosnev konvoi, mis transportis muu hulgas Eestist samal aastal Punaarmeesse mobiliseeritud mehi Kroonlinna. Laevu ründasid Keri saare lähedal Saksa pommilennukid (hiljem ka üks Soome pommitaja). Kõige saatuslikumaks sai see aurikule Eestirand, mille pardal oli umbes 3500 (mõnedel andmetel kuni 5000) Eestist mobiliseeritut, kellest jäi ellu 2700 ümber. Siinmail ongi see olnud avalikkuses enim tuntud sõjasündmus merel.

Juminda poolsaare lähedal mõned päevad hiljem juhtunust on millegipärast räägitud vähem, ehkki sellega võrreldes oli Eestirannaga toimunu vaid põgus sissejuhatus tõelisse põrgusse. Juminda miinilahingus tuli punalaevadel 28. augustil läbida Saksa ja Soome sõjalaevastiku poolt keset Soome lahte veestatud miinitõkked. Lisaks ründasid Balti laevastikku Saksa lennukid, Saksa ja Soome väiksemad sõjalaevad (torpeedokaatrid). Laevu tulistasid ka Soome ja Saksa rannakaitsesuurtükid. Enamik laevu hukkus miinidel, kuid osa ka õhurünnakutest, üks torpeedotabamusest ja veel üks suurtükimürsust.