Toivo Tootseni mälestused | „Meelejahutaja“ sünd

RAMETO firmamärk oli kahtlemata „Meelejahutaja“. Seda nime mäletatakse praegu palju rohkem kui RAMETOt ennast. Peeter Hein mõtles selle nime välja, õigemini otsis välja. Ise rääkis ta selle kohta nii: „Kuna ma õppisin ajakirjandust, eks ole, siis mingiks seminaritööks oli mul esimene Eesti huumoriajakiri „Meelejahutaja“. Kaks noort meest andsid seda omal ajal Tartu ülikoolis välja. Üsna lühikest aega. Aga selleaegse kirjaviisi järgi oli selle ajakirja nimi „Meelejahutaja“.

Selle nimega oli siis meil raadios niimoodi, et kui ma selle pakkumise tegin, siis Aado Slutsk nõudis, et tuleb välja selgitada, mis mehed need väljaandjad olid. Et kas olid ikka õiged mehed?! Tellisin Tartu kirjandusmuuseumist selle ajakirja koopiad ja näitasin, et need olid igati korralikud tudengid. Jõid õlut ja tegid nalja ja mõtlesid, et eesti rahvas saab ka nalja, muud midagi. Siis lepiti selle pealkirjaga.“

Publikuga lindistatud saatele eelnes stuudios kokku pandud saade, kus me ka selgitasime, milline uus firmasaade tuleb. Minu selgitus uue saate sisu kohta oli selline: „Pilk ettepoole – mida pakub „Meelejahutaja“? Igas saates on nädala erikülaline. Sirvime värsket naljakirjandust. Reis ümber maailma – reisijutte. Silm silma vastu Tarkade Klubiga – parematele küsijatele preemia, ja mälumäng suurele ringile. Parimale auhind! Mõistagi on iga saade läbi kootud muusika ja naljadega. Alates sellest saatest lindistame oma „Meelejahutaja“ publiku osavõtul Eesti Raadio Valges saalis.“