Valve Raudnaski kolumn | Elusügis

Üks saade, mida vanem põlvkond tingimata kuulab, on Vikerraadio laupäevane „Soovide aeg“. Ega seda kuulata üksi „Valgete rooside“ pärast, mis noorusaega meelde tuletab. Ikka ka sünnipäevalaste nimede pärast, mis annavad infot kunagiste kooli- või töökaaslaste kohta. Kui silmist kadunud kunagist majanaabrit õnnitlevad lapsed ja lapselapsed, eks see tähenda, et suures plaanis on temaga kõik korras.

Kas lähisugulased peavad oma vanu tingimata raadio kaudu tervitama? Tingimata ei pea ja ega ühte saatetundi sadade õnnesoovid mahukski, aga selles tervitussaates on kõigi jaoks midagi südantsoojendavat. Usun päris kindlalt, et need, kes võtavad vaevaks oma lähedasi raadio kaudu tervitada, suhtlevad nendega ka muidu tihedamini.

Eesti vanasõna annab teada: „Igaüks tahab kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.“ Paraku võidakse lubada, et elad kaua, aga vanaks ei saa, ainult ulmeromaanides, reklaamides ja valimispropagandas.