PÜHA JÜRI KIUSAMINE: Venemaa tegi algkristlikust märtrist agressiooni sümboli

Georgi lint kui vaenu õhutav sümbol on nii mõnigi kord meedias nahutada saanud. Paraku on püha Georgi (eestipäraselt püha Jüri) saanud halva maigu hoopis temaga algul üldse mitte seotud jõududelt – nii nagu Saksa natsid solkisid omal ajal ära haakristi, on Vene natsid sama teinud püha Jüriga. Aga ometi on püha Jüri nii sõjameeste kaitsepühak kui ka meie rahvuslooma, hundi kaitsja. Nagu me aga mütoloogiast teame, kartis hunti – püha Jüri kutsikat – põrgu peremees ise. Samuti on seda pühakut peetud talurahva, karja, põldude ja eriti hobuste kaitsjaks: vanade uskumuste järgi sidus ta jüripäeval, 23. aprillil, huntide suu kinni, et nad koduloomi ei ründaks.

Aga pöördugem algusesse. Rooma keisri Diocletianuse (284– 305) valitsemise ajal saavutas kristlaste tagakiusamine haripunkti. Aastal 303 suri koos paljude teistega märtrisurma Rooma ohvitser Georgios (kreeka keeles „maaharija“), põhjuseks vastuhakk keisrile ja Rooma jumalate teotamine. Diocletianus olevat käskinud kõik Rooma armee kristlastest sõdurid vangi panna (alternatiiviks oli Rooma jumalate tunnustamine), kristlikust perest pärit Georgios aga keeldus käsku täitmast ega häbenenud ka otse keisrile öelda, mida ta sellest arvab. Karistuseks raiutigi tal pea maha, kuigi ta oli ka keisri silmis hinnatud sõjamees, kelle mõju õukonnas oli märkimisväärne. Tema usulist meelekindlust nähes olevat aga ka keisrinna Alexandra kristlaseks hakanud (ja selle eest samuti hukatud).