KOGUJA | ŠOKOLAADIPABERITE KOGUJA: kõik algas kassi pildiga šokolaadist, mille paberit õhtuti paitasin

„Tavaliselt tõi päkapikk ühe kommi, õuna või küpsise, aga sellel hommikul oli sussi sees pisike 20grammine šokolaad Nurr! Kollase paberi peal oli valge karvane kassipoeg. Kuna meil olid kodus ainult koerad ja ma polnud õieti elus kassipoega näinudki, siis tundus see paber imeline. Hoidsin seda kui silmatera – vaatasin õhtuti oma Nurrut ja paitasin enne uinumist,“ meenutab Aanika Sallo (52) härdunult oma lapsepõlve ja lisab, et Nurri šokolaad tekitas temas niivõrd tugevaid emotsioone, et sellest sai alguse suur kogumishuvi.

Aanika Sallo Pirita-Kosel asuvasse kodumajja astudes saab kohe aru, et tegemist on koerainimese elamisega: tulijaid tervitab sõbralik taksikuninganna Elizabeth ja ka riiulitelt vaatab vastu kümneid ja kümneid erinäolisi pisikesi koonukaid. Koerakujukeste kogumine on üks mitmest hobist, millega Aanika tegeleb.

Kuna koerakujud on tema kodus nähtaval kohal, aga šokolaadipaberid on sorteeritud äärmiselt korrektse süsteemi järgi mappidesse, siis arvatakse, et just kutsuskulptuurid toovad sinna majja kõige rohkem õnne, ja nii neid aina rohkem riiulitesse tekibki. „Mu isa oli taksikoerte aretaja ja ma ise olen suur koeraarmastaja. Olen ka ise neid kujusid reisidelt kaasa toonud, aga sõbrad kingivad peaaegu igaks tähtpäevaks ja ütlevad: „Oi, sa ju kogud neid!““ jutustab Aanika muiates.