KUMMITUSLUGU | LOHU MÕISA LEGENDID: kuidas rehepapp vaimult nähtamatuks tegeva mütsi sai

Lohu mõisas juhtunud kord sihuke lugu, et surnud mõisapreili käinud rehes rehepappi kiusamas, kellele viimaks nõu anti kodukäijat kadakase kepiga lüüa – siis kaduvat painaja minema. Mõisapreili kadunudki, kuid jätnud endast maha mütsi, mis selle kandja nähtamatuks teinud. Teopoiss kaubelnud mütsi endale ja saanud kaardimängus selle abiga hõlpsalt mõisnike raha varastada, mille ta siis rehepapiga pooleks teinud.

Raplamaal Lohul seisab tee ääres mõis, mida ümbritsevad kõrged müürid ei lase praegu eraomanduses olevat valdust piiluda, kuid siiani hästi säilinud mõisakompleks, mille pargist voolab läbi Keila jõgi, on kahtlemata vaatamist väärt. Märkimisväärsed on aga ka mõisaga seotud lood. Sagedastele omanikuvahetustele vaatamata on jutud pea alati kindla isikuga kokku viidavad.

Omanikest aga nii palju, et Lohu mõisa on asutanud Hans von Maydell varasemale veskikohale 1620. aastal. Seejärel on see kuulunud pea saja viiekümne aasta vältel von Ulrichite suguvõsale, kes on mõisa müünud von Krusensternidele, kes selle paarkümmend aastat hiljem von Baranoffide suguvõsale välja pantisid ning seejärel on mõisaga toimunud veel mitmed vangerdused von Helffreichide ja von Baronoffide suguvõsa esindajate käes. Mõis riigistati 1919. aastal ning 1920. aastal omandas sõjaliste teenete eest mõisasüdamest moodustatud talu admiral Johan Pitka, kes samuti selle peagi edasi müüs.