PÄRNU SUVEKOKKUVÕTTED: magnet naistele ja soomlastele-rootslastele

Tibusid loetakse sügisel. Pärnu rahvale tegid sügisesed kokkuvõtted kuurordisuvedest sõjaeelsetel aastatel reeglina ainult rõõmu. „Üldiselt võib Pärnu kui kuurort rõõmsasti vaadata tulevikku. Võistlust välismaa kuurortidega on vaevalt karta, sest Pärnu kaunist loodust ülistavad eranditult kõik välisvõõrad, leppides seepärast ka meie kehvade korterioludega,“ kirjutas Vaba Maa Pärnu väljaanne 1935. aastal. Juba tollal oli Pärnu eriti armastatud soomlaste ja rootslaste seas. 1934. aasta kokkuvõte näitas aga, et naisi oli suvitajate seas kaks korda enam kui mehi. Mõnel muulgi aastal oli naisturiste meestest oluliselt rohkem.

Pärnus on katsutud suvitajate üle arvestust pidada vähemalt 1905. aastast. Nii viibis tol aastal Pärnus 1300 suvitajat, 1906. aastal 950, 1907. aastal 1400, 1908. aastal koguni 2500, mis jäigi enne esimest maailmasõda kõrgeimaks näitajaks. Kokku suvitas Pärnus ajavahemikus 1905–1913 täpselt 14 850 inimest. Järgnevate aastate kohta Vaba Maa Pärnu väljaande andmetel statistika puudub, samuti vabariigi algaastate kohta.

1920.-1930. aastatel oli suvitajate hulgast sotti saamise eesmärk registreerimine ja suvitusmaksu kogumine. Pärnu ajaloo tundja, bibliofiili ja antikvaari Olaf Esna materjalidest selgub, et mingit aimu oli suvitajatest jälle juba 1924. aastast alates, kui Vaba Maa Pärnu väljaanne kirjutas, et juuni teisel nädalal oli Pärnus 42 registreeritud välismaist suvitajat. Paljud sõitnud aga edasi Kuressaarde, kus oli võimalik saada mudavanne. Leht märkis, et rohkesti on suvitajaid Lätist, nagu ka viimastel suvedel.