PAPA JANNSENI SULESÕDA: Carl Robert Jakobson kujutas teda eesti rahva vaenlasena

Selle aasta 5. juunil möödus 165 aastat ajast, kui Pärnus hakkas ilmuma Vändra köstri ja koolmeistri Johann Voldemar Jannseni ajaleht Perno Postimees ehk Näddalaleht, millega sai alguse eesti järjepidev ajakirjandus. 1857. aastat ja Perno Postimehe ilmumist on tihti arvatud ka rahvusliikumise alguseks. Üle kümne aasta oli Jannseni elu rahulik, kuid siis leidis aset sündmus, mida tuntakse praeguseni „suure sulesõja“ nime all. Vastasseis tekkis Jannseni ja Carl Robert Jakobsoni vahel. Vastulause sünnitas vastulause, esmakordselt hakkasid leheveergudel lendama vastastikused solvangud.

Johann Voldemar Jannseni koostöö kirjaniku, muusiku ja pedagoogi Carl Robert Jakobsoniga sai alguse 1865. aastal, kui Jakobson töötas samal ajal ka koduõpetajana. Selleks ajaks – täpsemalt 1864. aastal – oli Jannseni leht Tartusse kolinud ja hakanud kandma nime Eesti Postimees. Koostöö lõppes aga juba 1871. aastal suure poleemikaga eesti ajakirjanduses. Eesti Postimehes ilmus Jakobsoni kirjutis, mis käsitles väljarändamise küsimust, kuid millest kujunes kriitika rahvakoolide viletsa olukorra kohta. See aga ärritas koolmeistreid, köstreid ja pastoreid, kes omakorda hakkasid vastulauseid kirjutama. Kujunes olukord, kus vastulause sünnitas vastulause. Kuna olukord muutus liiga intensiivseks, sulges Jannsen leheveerud sotsiaalsetele teemakäsitlustele, on märgitud Endel Annuse ja Tiina Loogväli 2003. aastal ilmunud kogumikus „Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940“.

Aastatel 1868–1870 oli Eesti Postimehes avaldatud Jakobsoni kirjutisi kõige arvukamalt ja just kooliteemadel. Aktiivne kaastöö lõppes aga pärast Peterburis trükiasjade peavalitsuses eestikeelseid trükiseid kontrolliva Schultz-Bertrami ähvardavaid hoiatuskirju Jannsenile 18. märtsil 1870. Samas ei sulgenud Jannsen Jakobsonile otseselt Postimehe veerge, kuid Jakobson asus Jannsenist eesti rahva vaenlast maalima.