ŠOKEERIV KIRVEMÕRV: küüraka vanapoisi tapja jäigi karistuseta. Millist rolli mängis nooruke voodisoojendaja?

1931. aasta sügisõhtul tapetakse kirvelöökidega Viljandi linnaveerel elanud veidi küürakas, ent seevastu rahakas sadulsepp Johannes Glück. Kirjelduse järgi oli see „kõige metsikumal kombel“ toime pandud roim, mille peamine kahtlusalune ja arvatav nn vaimne juht oli võrdlemisi ebatavaline – nooruke tütarlaps Salme.

1931. aasta septembrikuu 13. päeva hommikul on Viljandi äärelinnas Kantrikülas elava sadulsepa Johannes Glücki ukse taga kuulda kõva kopsimist. Glücki õpipoiss, 17aastane Erich koputab pikalt ja nõudlikult meistri uksele, ent vastuseks on vaid kurjakuulutav vaikus. Õpilane on mures: Glück pole juba mitmendat päeva näole andnud. Niiviisi sõnagi lausumata haihtumine pole talle omane.

Ka teised naabruskonna elanikud on täheldanud, et muidu aina linnavahel ringi seeriv sadulsepp on ootamatult ära kadunud. Et asjas selgust saada, kutsutakse kadumist uurima kohalik konstaabel. Kuna Glücki kolmetoalise korteri välisuks on kindlalt lukku keeratud, peab korrakaitsja ennast tuppa libistama läbi kitsa köögiakna. Ehkki toona olid tapmised võrdlemisi tavalised, pani sadulsepa korteris avanev vaatepilt ka staažikal politseinikul vere soontes tarduma.