Toivo Tootseni mälestused | Jälle abielus

Oma teisest kooselust (või täpsemalt iseenda eest) Harkussse põgenenuna alustasin koristamise ja remondiga. Panin oma uues ühetoalises korteris uue tapeedi, värvisin vannitoa mustaks ja köögikese kärtspunaseks. Köögi puupliidi kohandasin baariletiks ja selle ümber panin baaripukid. Seal oli üsna õdus külalistega istuda – oli ju sõber Vello Mikul tekkinud Harkus juba kena sõpruskond. Naiskond, kui täpsem olla. Tema pruut Saimi muidugi, aga temale lisaks oli Vellol veel vähemalt neli head naistuttavat.

Loomulikult sain ka mina kohe nendega tuttavaks ning koos sai istutud tunde ja tunde ja tunde. Lilian ehk Janne oli tuntud maitsetaimede kasvataja ja käis meil „Meelejahutajas“ sellel teemal korduvalt rääkimas. Evi oli agar spordiorganisaator, Maarja samamoodi.

Kõik nad olid enam või vähem seotud instituudiga. Ja Maarja sõbranna oli Aita, instituudi laborant. Elasin esimesel korrusel ja Aita oli see kaunis naine, kes jalutas mu akna alt tihti mööda, väike tüdrukukene käekõrval. Kord palus ta mul tulla appi kardinapuud üles panema ja tutvus oligi tehtud. Olin jälle armunud...