KUMMITUS | OLEVISTE LEGENDID: kas kiriku ehitas nõid, hiid või kurat ise?

Lisaks Kalevipojale, Suurele Tõllule ja Leigerile on vanal ajal räägitud lugusid ka Olevist, keda on peamiselt seostatud Oleviste kiriku ehitamisega. Hiid või vähemalt vägimees pidi olema temagi, sest nii suure kiriku saab valmis ju ainult väga suur mees. Esimest korda on Oleviste kirikut mainitud juba aastal 1267, kuid selle kohta, kus kirik täpselt asus või milline see välja nägi, andmed puuduvad.

Praegusesse asukohta ehitatud järgmine kirik valmis aastal 1300. Pärast seda on Olevistet läbi sajandite ja peale mitmeid tulekahjusid korduvalt ehitatud, ümber ehitatud ja remonditud. Seega polegi ehk ime, et peamine lugu, mis kirikuga seondub, räägibki selle ehitamisest, teisisõnu liigituvad ka alljärgnevad lood tekke- ehk seletusmuistendite hulka.

Oleviste kui Baltimaade kõrgeima kiriku – 123,7 meetrit – kohta on pikalt räägitud, et keskajal olevat see olnud lausa kogu maailma kõrgeim ehitis. Välja tuuakse isegi aastatevahemik 1448–1625, mil see nii on olnud. Selline ettekujutus tekkis üsnagi proosalisel põhjusel – nimelt olla 1778. aastal tornikiivri remondi käigus leitud kiri, milles olnud märgitud, et enne 1625. aasta tulekahju olnud Oleviste torn veel kümme sülda kõrgem kui selle hilisem versioon ehk siis lausa 84 sülda kõrge. Siit aga kogu see väärinfo alguse saigi. Kuna ajaloolaste sõnul on pikkusühikud keskaegses Euroopas erinenud mitte ainult riikide, vaid lausa linnade kaupa, siis olevat kõige uljamate arvutuste järgi võinud Oleviste kõrgus olla lausa 179 meetrit. Kui aga kasutada mõõtühikuna Tallinna sülda, siis ei saanud kirik olla siiski kõrgem kui 134 meetrit. Arvatakse, et vaevalt see tegelikult päris nii kõrge oli.