MÕRTSUKAST TSIRKUSELÕVI: Zappik jõudis tappa kaks taltsutajat ja haavata veel kahte

Eesti kuulsaima lõvi pikk paturegister lubab teda pidada paadunud retsidivistiks. Tsirkuseartistina alustanud Zappik pani esimese kuriteo toime 1932. aastal Tartu Tivolis. Seal tungis agressiivseks muutunud lõvi kallale loomatalitaja Artur Kesselmannile, tekitades tollele elukardetavaid vigastusi.

Zappiku järgmise ohvri käsi käis veelgi täbaramalt. 1934. aasta detsembris Helsingi Tivolis esinedes sattus loom taas raevu ja ründas oma taltsutajat Ralf Rimmelit. Kiskja tuuseldas vaest meest nii põhjalikult, et arstidel ei õnnestunud lõvitaltsutaja elu päästa. Rimmel maeti Helsingi kalmistule, Zappik toodi aga tagasi Eestisse.

Siin katsus probleemse loomaga õnne tsirkusekunstnik mr Leonardo, kodanikunimega Leopold Uusõue. Ka temale jäi koostöö kardetava elukaga üürikeseks. Kõigest kuu pärast Helsingi-roima sai Zappikul Grand Marinas toimunud proovis harjutamisest villand. Seni kuulekas loomade kuningas muutus hetkega verejanuliseks murdjaks, lõi küüned taltsutajale pähe ja skalpeeris ohvri. Üliraskes seisundis Uusõue toimetati haiglasse, kus ta veel ööpäeva jagu hinge vaakus. Siis sulges ka tema igaveseks silmad.