ROOTSI KUNINGA JÄLJED EESTIS: küll haud, küll puud ja kivid

Vanad sõjakäigud ja võimumeeste tegevusega seonduv on rahvajuttudes alati palju kõneainet pälvinud. Nii on näiteks Eesti rahvaluule arhiivis terve hulk lugusid, mis seonduvad Rootsi kuningaga. Enamasti on nende peategelane küll Põhjasõja-aegne väejuht Karl XII, aga Läänemaalt on kogutud ka lugusid, mis räägivad rootslaste palju varasemast sõjakäigust: nimelt on ühe keskaegse Skandinaavia kroonika andmetel aastal 600 tulnud Eesti aladele sõdima ja hiljem siin ka hukkunud Rootsi kuningas Ingvar.

Kuningas on maetud väidetavalt mere äärde ning kohta, mida võib tõlkida kas „kivi juurde“ või „alla“. Nii professionaalsed kui ka harrastusarheoloogid ja muidu varandusehuvilised on käinud sajandite jooksul võimalikku hauakohta otsimas, kuid seni on see leidmata. Jutte võimalikust matmiskohast ja väärtuslikest hauapanustest leidub arhiivis aga rohkesti.

Enim seostatakse Rootsi kuninga hauda Karuse kihelkonnas Saastna külas asuva Porimäega ning juttudes domineerib varanduse kirjeldus, mis siis tolleaegsete uskumuste põhjal maetutele hauda kaasa pandi: „Vanasti arvati, et Porimäel, seal kus Rootsi kuningas langenud, on palju kulda ja vara. Seletatakse, et kuningal olnud tore hobune, igapidi vägev ja mehine. See olnud mitmeti kuldasjadega ilustatud, tal olnud isegi kuldrauad all. Seal mäe juures aga lastud kuninga tore hobune maha ja kuningas ise langenud ka. Nad mõlemad maetud sinna mäele. Hulk aega pärast seda käidud sealt kallist varandust otsimas. Igaüks, kes seal käinud, öelnud, et tema pole midagi leidnud. Arvati aga, et see kes sealt midagi leidis, seda teistele teada ei annud. Igaüks kogub raha ja vara ikka enesele.“