EESTI ESIMENE BETOONEHITIS: Narva sillale anti tsaar Nikolai I nimi
Prantslasest sõjaväeinsener kolonel Antoine Raucourt de Charleville põletas 1822. aastal Narva ümbruse savirikkast lubjakivist Eesti esimese romaantsemendi ning sellest valmistati betoon, millest valati Narva silla sammaste veealune osa. Teisisõnu möödub tsemendi ja betooni tootmise algusest Eestis 2022. aastal 200 aastat. Narva sillast, mille ehitamist samal aastal alustati, sai aga esimene betoonehitis kogu Venemaal.
Venemaale saabus 1808. aastal tuntud Hispaania insener, mehhaanikateadlane, sildade ja hüdrorajatiste projekteerija ja ehitaja, 50aastane Agustín de Betancourt y Molina (Agustín José Pedro del Carmen Domingo de Candelaria de Betancourt y Molina). Ta astus keiser Aleksander I teenistusse Hispaanias puhkenud rahutuste tõttu, sai seal kindralmajori aukraadi ning võeti keisri kaaskonda. 1810. aastal asutas ta Peterburis teedeehitusinseneride instituudi ning sai 1819. aastal Venemaa teede peavalitsuse direktoriks. Kuna de Betancourt ei osanud vene, küll aga oskas prantsuse keelt, kutsus ta enda juurde peavalitsusse tööle hispaanlasi ja prantslasi. Teiste hulgas saabuski 1821. aastal Venemaale insenerist kolonel Antoine Raucourt de Charleville (1789–1841), kes etendas Eesti esimese betoonehitise juures määravat rolli.
