NARVA SUVESÕJAS: suurplahvatus paiskas hukkunuid isegi puude otsa

Ukraina sündmused on sõjateemad taas aktuaalseks muutnud. Kuidas puudutasid sõjasündmused rahulikke elanikke Eestis, kui siin viimati sõjakeerises oldi? Narvas tõi teise maailmasõja alguses Suvesõja nime saanud ajajärk (kuni punaarmeelaste lahkumiseni Eestist) 15. juulil 1941 kaasa juhtumi, mis muutis hetkega elu kogu linnas.

Saksamaa pommilennukite rünnakus Narva raudteejaamale tabasid pommid Punaarmee laskemoonaešeloni ja selle tagajärjel tundus, nagu tabanuks linna maavärin: hoonetel purunesid aknaklaasid viie kilomeetri raadiuses ning lähedal asuvatest Uueküla linnaosast ja raudteeäärsetest majadest jäid alles ainult varemed. Tänavatel võis kõikjal näha plahvatustest puruks kistud laipu, neid oli lennanud isegi majade katustele ja puude otsa.

Sõda oli piirilinna jõudnud vaid paar nädalat enne suurplahvatust. Sõja algus tekitas Narvas – nagu mujalgi – lootust punasest ikkest vabaneda enamikul elanikest, täites samal ajal hirmuga okupantide kaasajooksikud. Teateid rindeolukorra kohta saadi peamiselt raadiost, kuulates Saksamaa ja Soome uudiseid. Ehkki kohe sõja algul olid okupatsioonivõimud konfiskeerinud elanikelt kõik raadioaparaadid (kokku üle 3000, rahalises väärtuses 600 000 – 700 000 krooni eest; neid hoiti seejärel valve all postimajas), oli neist siiski ära andmata jäänud 200-300, mida peideti ja salaja kuulati.