MÖÖDUNUD SAJANDI KODUKONTORID: neis töötasid nii kellassepp kui ka kindral

Koroonaviirus on kodukontorid au sisse toonud, kuid need pole sugugi viimase aja leiutis. Kelle kodusest töötoast tormas kunagi külas olnud valvearst sünnitust vastu võtma? Kellel oli kodus kaks kabinetti? Kes tegi mõttetööd koolilapse laua tagant? Eesti Ajalugu uuris, millised olid möödunud sajandi tuntud ja tunnustatud eestlaste kodukontorid.

Kabinet, mida kasutati nii kodukontorina kui ka klientide vastuvõtmiseks, kuulus 20. sajandi algul pea iga suurema korteri või eravilla juurde. Oli selliseidki arstide, ärimeeste, arhitektide, hambaarstide või advokaatide kortereid, mille juurde oli planeeritud lisaks töötoale vastuvõturuum. Tallinnas asusid sellised korterid näiteks aadressidel Faehlmanni 1, Tõnismägi 16 ja Karja 18.

„Kabinett ehk töötuba ei pea sisaldama muud mööblit peale kirjutuslaua, raamatukapi ning paari sügava tugitooli, mis moodustaksid ühes madala ning ümmarguse lauaga omaette grupi,“ jagas Aleksander Klein 1932. aastal koduloojale soovitusi raamatus „Moodne elamu ja ruumide sisustamine“.