ARHIVAAR TIINA TAEL: algul saadeti ka linnavaadetega õnnitluskaarte

Aigi Viira, Õhtuleht, 17. mai 2022

Ajaleht Olevik teatas 1894. aastal eestimaalastele: „Nüüd on lubatud, et ka siin maal seesuguseid omatehtud postkaartisi (heleda värviga paber) võib valmistada, kui väljamaal pruugiks on, kuhu postmark peale tuleb panna. Kaardid ei tohi suuremad olla kui 14 cm pikuti ja 9 cm laiuti.“ Tõepoolest, õnn oli saabunud inimeste õuele! Lõpuks ometi sai igavapoolsest pildita postkaardist midagi enamat ehk pildiga postkaart.

Maailma esimese postkaardi ehk Correspondz Karte andis Austria-Ungari postivalitsus välja 1. oktoobril 1869, lootes sellega pakkuda sõduritele odavat ja lihtsat viisi kodustega kirjavahetuse pidamiseks. Postkaardid osutusid niivõrd populaarseks, et neid müüdi esimese kolme kuuga kolm miljonit tükki. Kaartide menu nähes otsustasid neid järgmisel aastal trükkima asuda ka teised riigid. Ettevõtmisi saatis sarnane edu. Näiteks Suurbritannias saadeti esimese aastaga 75 miljonit poolepennist postkaarti. 1874. aastal Bernis toimunud rahvusvahelisel postikongressil allkirjastati juba leping rahvusvahelise postiliidu (UPU) loomiseks, samas otsustati, et postkaarte võib kasutada ka riikidevahelises postiteenistuses, postitariifiks pool tavakirja omast.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte tasuta
Oled juba lugeja?