Edev kunstnik rahatähel

Paljud meist mäletavad 1990. aastate algust, kui läksime üle oma rahale, Eesti kroonile. Õigemini – taastasime oma krooni. Enne seda toimus parima kujunduse leidmiseks konkurss, mille paberraha kategoorias võitsid kunstnikud Urmas Ploomipuu (ühe- ja kahekroonised) ja Vladimir Taiger (viiekroonisest kuni 500krooniseni). Konkursi tingimuseks oli, et rahal tuleb kujutada Eesti kultuuri suurkujusid. Ning neid me seal ka nägime, alates Kristjan Rauast ja lõpetades Carl Robert Jakobsoniga.

Ka 1926. aastal oldi sama küsimuse ees. Plaanis oli teha rahareform, marga asemele pidi tulema kroon. See polnud siiski pelgalt nimevahetus – mark oli olnud puhtakujuline paberraha, mis polnud isegi mõtteliselt seotud mingi väärismetalliga. Seevastu oli kroon juba „kõva valuuta“, üks kroon võrdus 100/248 grammi puhta kullaga. Ja nagu aastakümneid hiljem, kuulutati ka siis välja konkurss kroonile parima kujunduse leidmiseks.

Kunstnikele olid antud vabad käed, prominente rahal kujutama ei pidanud. Otse vastupidi, anti korraldus portreed ära jätta. Osa kutsuti võtma viis kunstnikku – Nikolai Triik, Roman Nyman, Sergei Slastnikon, Günther Reindorff ja Peet Aren. Võitjaks kuuulutati Reindorff, kellel olid juba varasemad kogemused raha kujundamisel. Ta sai preemiaks 75 000 marka (uues vääringus 750 krooni – mark oli võrdsustatud ühe uue sendiga).