KUMMITUS | MAARDU MÕISA LEGENDID: kahtlased preilnad, kavalad talupojad ja piinakelder

„Tunnistust orjade nuhtlemisest annab pime piinakelder keskel maja all. Sääl on veel võlvitud laes näha kuus roostetanud raudrõngast, kuhu orje üles riputati. Peksupingid aga alles aastat kolmkümmend tagasi olla mõisa kartulivõtjad Muhu tüdrukud endale tulepuudeks katki saaginud,“ räägiti Maardu mõisast veel 1930. aastate lõpulgi.

Maardu mõis asub Tallinna külje all ja kuulub praegu Eesti Pangale. Küllap on see ka üks põhjustest, miks mõisa hooned ja park kenasti korras ja külalistele avatud on. Ajalooliselt on aga Maardu mõis üks vanemaid Harjumaal, seda on esmakordselt mainitud juba 1314. aastal, kuid siis on ta asunud praegusest asukohast veidi eemal, Muugal. 1397. aastast pärinevad teated märgivad mõisa asukohana aga juba Maardut.

Mõis on varasematel sajanditel olnud nii Rosenite, Uexküllide kui ka Taubede perekonna käes. 1663. aastal omandas mõisa kindralmajor Fabian von Fersen, kes algatas uue mõisa peahoone ehituse. 1729. aastal ostis mõisa kindralleitnant Hermann Jensen von Bohn, kes oli muu hulgas 1739. aastal ilmunud esimese eestikeelse piibli väljaandmise peamine rahastaja. Bohn oli ka suur koolihariduse edendaja, avades Maardu, Jägala ja Raasiku mõisale kuuluvatel maadel 16 külakooli.