ÕL ARHIIV | LEONHARD LAPIN: „Ma arvan, et Albert Trapeež on ikka veel elavate kirjas.“
Juhan Mellik, 20. september 2021
Albert Trapeež. Müstiline poeet ja kirjanik, kes ilmus Eesti kultuuriareenile kõige sügavamal nõukaajal, möllas natuke veel ka vabariigi saabudes, kuid elab viimasel ajal pigem tagasitõmbunult. Kirjutab küll, aga pigem sahtlisse. Teravaid sõnu Eesti ja maailma kohta jagub tal sellele vaatamata.
„Seisan üksi mere ääres, jalas kollased sandaalid. Valges lainevahus sääred, hüüan: elagu skandaalid!“
Tõenäoliselt on need 1960. aastate lõpus valminud luuleread kõige kuulsamad, mis Albert Trapeeži sulest kunagi ilmunud on. Ehk teisisõnu öeldes – nüüdse arhitekti, arhitektuuriajaloolase, kunstniku ja Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessori Leonhard Lapini (74) sulest. Sest salapärane poeet ja kunstnik on üks ja sama inimene.