VANA TALLINNA LEGENDID | Kas oskad arvata, mis selle kultuslikööri nimi võinuks äärepealt olla?

Liviko territooriumil voolab piiritus mööda eri suurusega torusid nagu veri inimese soontes. Punastest kividest hoones seisavad maast laeni kõrguvad piiritusemahutid. Ühte läheb sisse 80 000 liitrit piiritust. „Kui 1944. aastal oli märtsipommitamine, siis kukkus üks pomm ka siia piiritusemahutisse. Õnneks pomm aga ei plahvatanud. See oleks olnud võrreldav sama koguse bensiini plahvatamisega, kõik siin ümberringi oleks kadunud,“ räägib siinse muuseumi kuraator Gloria Hallaste (29). 

Kui 120 aastat vanal Tallinna bussijaama taga asuval hoonekompleksil kirju peal poleks, ei oskaks arvatagi, et siin on juba rohkem kui sajandi jagu kangemat kraami villitud. Kroonu viinaladu asutati siia aastal 1898, samal aastal hakati ehitama ka ettevõtte peahoonet, kus asub Liviko tootmine praegugi. Paekivist ehitatud hoone arhitekt oli baltisaksa päritolu Rudolf Otto von Knüpffer, kes suri vaid kaks aastat hiljem.

Viinalao võimsuseks kavandati 300 000 pange ehk 3 690 000 liitrit viina aastas. Riigi viinalao nimi muudeti1938. aastal Riigi viinatehaseks, 1940 ristiti see ümber Tallinna viinatehaseks. 1950. aastate lõpus valmistas liköörimeister Ilse Maar likööri- ja viinakokteili, mille esisilpidest tuletati 1971. aastal juba nimi Liviko. „Seda nimelugu tavaliselt ei teata – arvatakse, et Liviko tähendab „liköör, viin ja konjak“,“ märgib Hallaste.