KOLMIKUD SÕJAEELSES EESTIS: nende sünd tähendas pigem ahastust kui rõõmu
Anneli Aasmäe-Pender, 3. oktoober 2020
Kolm-neli korda aastas ületas mõne naise nurgavoodiaeg üleriikliku uudistekünnise – just nii tihti sündis okupatsioonieelses Eestis kolmikuid. Paraku tähendas nende ilmaletulek pigem ahastust kui rõõmu.
Hiiumaa lõunatipus, Kõmmusselja külas pidas 52aastane Aleksander Pendisson riigirendikohta ning tema elujärg polnud kiita. Tööd jagus ohtralt ning lapsi, kellest vanim napilt üle kümne aasta, oli peres kokku kuus. Kuid toimetulek tõotas minna veel keerulisemaks, sest Aleksandri naine Aliide oli iga hetk uuesti sünnitamas.