Toivo Tootseni mälestused 10 | Sädeme rahvas

Mittekoosseisulise kohalt täispalgale sain lastelehes Säde 1965. aastal, kui Silvi Väli taandus Sädeme mittekoosseisuliseks kaastööliseks ja mind määrati alates 25. märtsist koosseisuliseks kirjanduslikuks kaastööliseks kuupalgaga 79 rubla. Paar kuud hiljem tulid ajalehtede toimetustes ümberkorraldused ja uued ametikohad ning palganormid. Ka mina sain ametikõrgendust, mind määrati vanemtoimetajaks palgaga 105 rubla kuus. Lisaks veel honorar. Pole paha, eks ole!

Sädeme toimetus asus kuuekümnendate keskel Pärnu mnt 10 suures majas draamateatri vastas. Selle arhitekt oli kuulus soomlane Saarinen ja nüüd tuntaksegi seda kaunist hoonet Saarineni majana. Tol ajal kutsuti seda kirjastuste majaks. Lõviosa ehitisest võtsid enda alla raamatukirjastus Eesti Raamat ja kirjastuskomitee, aga ruumi jagus ka mitmele toimetusele. Meie toimetusse jõudmiseks tuli tõusta laiast trepist üles, siis üle siseõue paremasse nurka ning sealt treppi mööda neljandale korrusele. Väike-Karja tänavalt pääses neljanda korruse trepile otse. 

Pikk kitsas koridor jagas selle korruse kaheks – Karja tänava poole jäid Sädeme ruumid, teisel pool koridori oli ajakirja Tehnika ja Tootmine toimetus. Seal töötas erudiit Aleks Kaskneem, kellega sain päris heaks tuttavaks. Haruldane inimene, kes teda veel mäletavad! Tehnikatundja, matkaja, orienteeruja. Ta kirjutas ka Sädemesse tehnika- ja matkateemalisi lookesi, nii et väärtuslik välisautor oli meil kohe üle koridori võtta. Lisaks muule tegi ta oivalisi nastoikasid, mida aeg-ajalt meilegi degusteerida pakkus.