PARIKASTE IMPEERIUM: fotod, filmid, missivalimised…
Vendade Parikaste nimi oli enne sõda tuntud. Vähe oli olulisemaid sündmusi, kus neid ei kohanud ja mida nad ei jäädvustanud, Parikase allkirjaga fotosid kohtab arhiivides tänapäevalgi märkimisväärselt palju. Vanemale põlvkonnale hästi tuntud vahva sõdur Švejk väitis, kui teda spionaažis kahtlustatuna üle kuulati, et raudteejaama pole üldse raske pildistada, sest jaamale ei pea ütlema, et ta paigal püsiks ja teeks naeruse näo. Umbes samal ajal murdsid vennad Parikased Eestis sellegi arusaama, tuues staatiliste portree- ja grupifotode asemel piltidele elu, liikumise ja hoo. Kuid nende haare ei piirdunud ainult fotodega, nende tuntumad tegemised on ka näiteks Miss Estonia valimised ja esimene katse Lutsu „Kevade“ filmiks teha.
Kui Eestisse oli fotograafia jõudnud juba 19. sajandil, mil on üles võetud mitmeid meie kultuuriloos olulisi inimesi, nagu näiteks Kreutzwald, Jannsen ja Jakobson, ning jäädvustada jõuti juba sel ajal ka tavalisi inimesi, loodust ja külaelu, siis suurimat mõju on Eesti fotograafiale avaldanud siiski vendade Parikaste tegevus 20. sajandi esimesel poolel. See jäi peamiselt aastatesse 1910–1940. Sel perioodil oli küll teisigi olulisi piltnikke, kuid Parikaste süsteemne pildistamishuvi ja töövõime ületas kõiki teisi fotograafe.
Vendade Georg Johannes ja Peeter Parikase tee fotograafia juurde oli üsna pikk ja käänuline, nad sündisid Kesk-Eesti möldriperre. Georg Johannes sündis 1880. aastal, kui pere elas veel Järvamaal Türi-Allikul. Noorem vend Peeter nägi ilmavalgust 1889. aastal, kui kolitud oli juba Kabala valda Pilistverre Arkma külla (tänapäeval asub see Türi vallas).