ESIMESE POSTMARGI SÜND: „Sellist ahvikiirust me küll poleks lootnud!“

Kella kahe paiku 1918. aasta 18. novembri keskpäeval sisenesid Tallinnas Laial tänaval asunud Bernhard Mänsi trükikotta kaks härrasmeest. Pikalt keerutamata pöördusid nad trükikoja juhataja Rudolf Zero poole palvega: „Valmistage meile vahend, millega saaks posti saata!“ Oli ütlematagi selge, et kõne all oli Eesti vabariigi esimese postmargi loomise küsimus. Vähem kui kaks tundi hiljem astus Rudolf Zero kiirel sammul sisse posti peavalitsusse Vene tänaval, et oma postmargikavand üle anda.

Trükikotta tulnud mehed olid äsjaloodud Eesti postivalitsuse peadirektor Hindrek Rikand ja ametnik Eduard Laaban. „Sellist ahvikiirust me küll poleks lootnud!“ oskasid härrasmehed tulijale vaid öelda. Margi looja ise on sellest sündmusest pikemalt rääkinud Uudislehes 2. veebruaril 1931. Eelmainitud postiametnikud avaldasid tookord soovi saada postimaksevahend „nii ruttu, kui võimalik“.

Zero hakkaski katsetama Saksa okupatsiooni aegsetest tempelmarkidest alles jäänud ornamendikestega (väidetavalt olevat needki olnud 1918. aasta mais Zero tehtud – toim) ning kolmveerand tundi hiljem oli esimene proovitõmmis sarja esialgsest viiekopikalisest margist, filatelistide seas hästi tuntud „lillemustrimargist“, valmis.