ESTOFIIL URHO KALEVA KEKKONEN: „Eesti on mõistuse ja südame asi.“

Kuidas Soome vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen Eestis käis, sellest räägitakse legende tänini. Tartus tuli tema visiidiga seoses käibele termin „kekoneerimine“. Legendaarne Kekkoneni saun Kääriku järve ääres, mida soomlased peavad oma rahvuslikuks kultuurimälestiseks, on praegugi alles. Ka tema kuulsat suusaretke märkiv Kekkoneni matkarada on siiamaani avatud. Ja muidugi tema eestikeelne kõne Tartu ülikooli aulas, mis kinnitas, et hõimurahvas pole meid unustanud… Eesti keelt vabalt rääkiva Soome riigipea huvi ja sümpaatia hõimuvellede vastu oli alguse saanud juba 1920. aastatel tudengipõlves.

Eestisse saabus president Kekkonen lennukiga Poolast, kus oli käinud riigivisiidil. Eesti visiit oli kirjade järgi mitteametlik, n-ö eraviisiline, kuigi Kekkonen oli selleks luba palunud paar korda varemgi – esimest korda 1958. aastal, kuid siis leidnud Nikita Hruštšov, et kui Kekkonen nii kangesti tahab mõnda Nõukogude Liidu vabariiki külastada, tuleb ta saata Usbekistani.

Ehkki visiit oli mitteametlik, oli Soome presidendil vastas kogu tollane Nõukogude Eesti võimuladvik – EKP esimene sekretär Ivan Käbin, teine sekretär Artur Vader ja ülemnõukogu presiidiumi esimees, n-ö president Aleksei Müürisepp. Üleliidulise uudisteprogrammi Vremja kunagine korrespondent Helsingis Enn Anupõld on meenutanud, et seegi polnud veel kõik: peagi helistas Kekkonenile Tallinna Hruštšov ja tervitas teda Nõukogude Liitu saabumise puhul. Moskvast olid kohale aetud välisministeeriumi protokolliosakonna ja Skandinaavia maade osakondade juhatajad. Ka Soome suursaadik Moskvas Jorma Vanamo oli Tallinna tulnud.