Eestisse tõid raadio Eesti Reisibüroo omanikud: „Igal pool on raadio alal nii palju ära tehtud, aga meil nii vähe!“

Martiina Raudsepp, 21. jaanuar 2022

Haapsalus läks 9. jaanuaril 1924 käiku aastavahetusel valminud kümnekilovatine telegraafisaatja ja katseliselt said eetriaja esimesed raadiosaated. Mõned päevad hiljem, 16. jaanuaril tehti kõneproov Berliiniga (puuduvad küll andmed, kas seda keegi kuskil kuulis). Raadio ajajärk Eestis oli alanud, esimese regulaarse raadioprogrammini läks aga veel veidi aega. Selle eest, et Eesti päris oma ringhäälingu sai, tuleb meil tänada eelkõige kahte meest: Aleksander Tamme ja Hans Oll-Reinsoni.

Veidi rohkem kui 100 aastat tagasi, 1920. aastal esitleti Eestis laiemale publikule esmakordselt raadioaparaati. Et sellest omaaegsest imeasjast kasu oleks, oli aga tarvis ka päris oma raadiojaama. „Igal pool on raadio alal nii palju ära tehtud, aga meil nii vähe!“ arutlesid kaks härrasmeest 1924. aastal Pääsküla rongis omavahel. Need laia maailmavaatega mehed olid tallinlased, Eesti Reisibüroo omanikud Aleksander Tamm ja Hans Oll-Reinson, kes olid juba pikemat aega soovinud, et ka Eesti jõuaks oma esimese raadiojaama loomisega teistele riikidele järele.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?