MATS ALATI ON TUBLI MEES: esimene eestlasest mõisahärra kasutanud ka esimese öö õigust

Patküla mõisa rendihärra ja Roobe mõisa pärishärra Mats Erdell olnud igati mõisniku mõõtu mees, ehkki oli puhastverd mulk ja kandis ka mõisnikuna auga Mulgi rahvarõivaid. Rahvasuu kujutab teda ajastu- ja kombekohase mõisahärrana, kes kasutanud koguni esimese öö õigust. Patküla tõllahoone peal olevat tal olnud isegi eriline kamber, kus neitsid pruudikorras käinud. Siiski ei saa välistada, et rahvasuu on omistanud Matsile lihtsalt mõisnikule väärilise käitumismalli, et esimene eesti soost mõisahärra sakstele mingil moel alla ei jääks.

Aadliseisusesse oli mehi pärisorjuses talumeeste (mitte küll eestlaste) seast Rootsi ja Vene võimu ajal kerkinud ennegi – aadlikest mõisnike sekka tõusid sõjaliste teenete eest siinmail näiteks vennad Jöristid, kes 17. sajandi lõpul vabatahtlikena Rootsi sõjaväkke astusid, ning Katariina II aegne ratsaväekindral Johann von Michelsohnen. Ka eestlastest ülikuid sulandus Liivimaa kujuneva aadelkonna sekka juba keskajal. Eesti soost mõisnikest aga tollal kõnelda ei saanud – paljud neist aadlisuguvõsadest surid välja või saksastusid täielikult. Need, kes üritasid maarahva asja ajada, hävitati.

Nii võibki esimeseks eesti soost mõisnikuks pidada alles Sõnni Matsi ehk Mats Erdelli (24. aprill 1792 – 2. detsember 1847), kes sai Patküla rüütlimõisa Helme kihelkonnas pikemaks ajaks rendile 1830. aastate algul. Perekonnanime oli ta saanud Pärnumaal Karksi kihelkonnas asunud Erdo sünnitalu järgi. Erinevalt eespool märgitud rahvuskaaslastest ei pääsenud aadlimatriklisse ei Mats ega ka tema järeltulijad, kuid jõuka talumehena omas ta lõpuks Roobe mõisa ning rentis Patküla oma.