SALADOKUMENDID: Eestisse saabunud Punaarmee hõivas ja rüüstas kõik ettejääva

Narvas tappis sõjaväelao valvur nooruki, kaasas olnud tüdruku aga vägistas. Lillekülas pussitasid neli punaväelast miilitsat. Balti jaamas püüdsid kaks punasõdurit taksot röövida. Tallinna põhilist joogiveeallikat, Ülemiste järve ja selle kallast kasutati käimlana kõige otsesemas mõttes. Raiuti valimatult metsa, kust juhtus. Need on vaid mõned näited, mis muutus pärast Punaarmee Eestisse saabumist osaks siinsest igapäevaelust. 

Algul nõudsid ametivõimudelt parimaid hooneid ja kortereid, mis üldse olemas, saabunud vägede juhid, hiljem asusid ka sõdurid omakäeliselt tegutsema. Olgu veel märgitud, et peaaegu kõik alljärgneva kirjutamisel kasutatud dokumendid kannavad märget „salajane“  või „täiesti salajane“ ning polnud mõeldud kunagi ajaloouurijate kätte sattuma.

1940. aastal asendus Eesti oma kaitsevägi Punaarmeega. Punaarmee üksused vajasid majutamiseks ruume, Eesti väeosad Tallinnas tõsteti oma kasarmutest välja ja majutati osaliselt koolidesse ning osaliselt Männiku laagrisse, kuid uute võimumeeste vajadustel polnud piire. Komandöride ja üksuste majutamiseks nõuti lisapindu.