Valve Raudnaski kolumn | Georg Ots kõlakate keerises
Georg Otsal, kelle sünnist saab märtsis sada aastat, vedas, et ta elas sel ajal, kui kollast ajakirjandust veel polnud. Kõlakad selle kohta, mida Asta Ots olla Estonia teatri pidudel teinud, tuuldusid mööda linna. Kord saatis keegi ka Noorte Hääle toimetusele kirja, kuidas ta sattus peale, kui Georg ja Asta oma korteri lähedal Kaarli (sel ajal Suvorovi) puiesteel valjuhäälselt tülitsesid. Ma ei tea, mis eesmärgil praegu seltskonnaajakirjandusele infot lekitatakse, aga too kiri oli küll moonakamentaliteedist kantud: et vaat sellised nad tegelikult on, pole nad midagi paremad kui meie, lihtsurelikud!
Sellisesse pisut üleolevasse hoiakusse kaldus ka 2005. aastal linnahallis mängitud muusikal „Georg“. Asja päästis Marko Matvere suurepärane osatäitmine, seda ka laulmise osas. Siin polnud mingit mütsiga löömist, Marko Matvere laulis tänu kontsertmeister Zoja Hertzi koolitusele Georg Otsale ligilähedase tämbriga. Aga Georg Otsa vanematest olid tehtud totud, kuigi neid mäletati kui väga intelligentseid inimesi. Isa Karl Ots oli ligi 40 aastat Estonia ooperisolist. Millegipärast oli muusikalis ka Hruštšovi ja nõukogudeaegse kultuuriministri Furtseva voodistseen ning muudki magedat ja küsitavat.