Mõõkadest allveelaevadeni: Eesti sõjatehaste toodangut osteti isegi Inglismaal, Rootsis ja USAs

Tasuja, Eesti Kaigas, Rasputin, Vanapagan, Pikker, Puuk, Sorts, Vibulane, Erilane, Kotkasilm … Mis neid sõnu ühendab? Eks ikka see, et sellised nimed anti Eesti oma sõjatööstuse toodangule, alates käsigranaatidest ja lõpetades liikursuurtükkide ning sõjalaevadega. Jah, 20. sajandi esimesel poolel oli oma sõjatööstus Eestis veel täiesti olemas! Siin loodi asju, mida osteti isegi Inglismaale, Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse.

Eesti 20. sajandi sõjatööstusele mõeldes meenub nii mõnelegi kesk- ja vanemaealisele Eesti inimesele Tallinnas Lasnamäel asunud Dvigateli tehas, mille direktor Vladimir Jarovoi meie taasiseseisvumise aegadel praalis, et tema sõjatehas hakkab oma töölismalevale relvi valmistama. Kuulnud oma venekeelsetelt sõpradelt üht-teist Dvigateli nõukogudeaegsest toodangust ja teades selle tehase varasemaidki tegemisi, võisin ma Jarovoi ähvardust kommenteerida, et jah, muidugi, Dvigatelil on ju ammused kogemused relvade tootmisel — 1905. aasta revolutsiooni ajal valmistati sealses sepikojas mõõku ...