PEATUS SEITSMENDAL VERSTAL: Nõmmel hakkas rong peatuma 150 aasta eest

Juba XIX sajandi keskpaigas hakkasid tallinlased korraldama väljasõite Sinistele mägedele (Blauen Berge – Mustamäe tolleaegne levinum nimi). Nii polegi imestada, et varsti pärast Peterburgi–Tallinna–Paldiski raudtee valmimist 1870. aastal pöördusid suvitajate pilgud värske tehnikaime poole. 8. mail 1872 ilmus ajalehes Revalsche Zeitung lugejakiri ettepanekuga, et Tallinnast Paldiskisse sõitvad rongid teeksid peatuse ka linnast seitsme versta kaugusel, kust huvilistel oleks hea loodusesse minna. Raudteevalitsus tegutses neil aegadel operatiivselt: juba paari päeva pärast ilmus lehes positiivne vastus.

Olgu märgitud, et tol ajal oli liinil Tallinnast Paldiskini vaid kaks vahejaama – Keila (Kegel) ja Klooga (Lodensee). Juba sama aasta 15. juunil ilmus aga sõiduplaani uus kohmaka nimetusega peatuskoht – Peatus seitsmendal verstal (Haltestelle auf der 7. Werst; Остановочный пункт на 7. вёрсте). See oli täielikus kooskõlas tolleaegse vene (aga ka hilisema nõukogude) nimepraktikaga, kus määrav polnud mitte kohalik nimi, vaid kaugus mõnest tuntud paigast, siinkohal siis Tallinnast.

Esialgu oli see vaid hooajaline peatus, mis töötas sama aasta 1. oktoobrini. 1872/73. aasta talvise sõiduplaani järgi seal rongid ei peatunud, küll aga asutati uus peatuspunkt Sauele (Friedrichshof). 1873. aasta suvisesse sõiduplaani ilmus peatus taas, kuid veidi muutunud ja veelgi kohmakama nimega – 7. versta Tallinnast asutatud peatus (Nõmme) (Auf der 7. Werst von Reval erbauten Anhaltepunkte (Nömme); Установленный на 7. вёрсте от Ревеля oстановочный пункт (Неммe)).