EESTI MÄNGUASJATÖÖSTUSE ALGUS: kasutusel olid nii kriit, kanep, leivajahu kui ka põlevkivi

Helena Grauberg, Tartu mänguasjamuuseumi teadur, 16. juuni 2022

Mis seos on bolševike eest põgenemisel, perekonnajuveelidel ja vineerist välja saetud mänguasjadel? Aga tuvidel, kassidel ja puidust ratsanikel? Kõik need värvikad detailid on pärit 1920.-1930. aastatel tegutsenud Eesti mänguasjameistrite elulugudest. Mänguasju tehti algul vineerist ja puust, hiljem ka tinast ja plekist. Nukkude juures jõuti veelgi keerulisemate materjalideni, kasutada püüti nii kipsi, kriiti kui ka kanepit. Mõnel pool võeti sel plastide-eelsel ajal kasutusele isegi põlevkivi ja leivajahu.

Eesti esimese mänguasjatööstuse rajajaks pidas end vaesest popsitalust pärit Oskar Luik. Ta avas kolmeaastase rändraamatukaupleja elu järel noore mehena oma kirjutusmaterjalide, mängu- ja iluasjade poe 1910. aastal Tartus ja seejärel väikese töökoja 1916. aastal. Kaasasündinud ärivaist lubas ettevõtmise haaret suurendada ja nii omandas ta 1925. aastal Rüütli 14 / Gildi 4 krundi Tartu peatänaval. Teise maailmasõja eelõhtuks ehitas ta selle ümber moodsaks kompleksiks tootmisruumide, kaupluse ja eluruumidega.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
Proovi Digilehte
0€/nädal
Oled juba lugeja?